Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ettevõtja tähtsustab töörahulolu rohkem kui sissetulekut

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Üle aasta Paides lilleäri perenaine olnud Merlyn Sirelbu tegutseb ettevõtjana põhimõttel, et kui läheb hästi, on see tema sissetulek, kui mitte nii väga hästi, siis lihtsalt hobi. | FOTO: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Töötukassa toetusega avas aasta tagasi Paides lilleäri Merlyn Sirelbu ja viis aastat tagasi hakkas Taikses mööblit valmistama Indrek Ammer. Mõlemad on tööga rahul siiani ja jätkavad helge tuleviku nimel.

Töötukassa antud ettevõtluse alustamise toetusega aasta tagasi Paides lilleäri püsti löönud Merlyn Sirelbu mõistab, et väikeses lillepoes ei saagi tahta suuri sissetulekuid. Ta on õnnelik, sest saab iga päev teha meelepärast tööd. «Muidugi rahalises mõttes pole ma oma aasta tagasi tehtud valikuga rahul, aga see, et ma ei pea kellelegi alluma, saan ise oma otsuseid teha, kaalub kõik üles,» lausub ta. «Tulen iga hommik tööle rahulolevana, õnnelikuna, tegema asja, mis on mulle südamelähedane, ja see on suur väärtus.»

Loomingulise inimesena ei taha Sirelbu kellegi teise käe all töötada. Isegi siis, kui tuleb rabeleda kaks kuud puhkepäevadeta. «Tegutsen põhimõttel, et kui läheb hästi, siis on see minu sissetulek, kui mitte nii väga hästi, siis hobi,» ütleb ta samal ajal samblast jõulupärga valmistades.

Sirelbu kohe ei oska niisama olla. Eelmise aasta jõululaadal tegi ta samblast palle, niisama ajaviiteks, kuid üllatuseks osteti neid usinalt. Ka paljud poes müügil olevad kaardid ja kingitused on Sirelbu tehtud. «Ideed sünnivad iseenesest, kui ei tee sunniga ega käsu peale,» ütleb ta.

Nii ei kurda Sirelbu sellegi üle, et puhkepäevi saab ta endale lubada vaid siis, kui käsunduslepinguga kedagi poodi asendama leiab. Suvekuudel juhtus seda näiteks paar korda mõneks päevaks. Meeldivat tööd võibki Sirelbu ütlust mööda teha nii-öelda 24/7 ja heituda ei tasu sellestki, kui äriplaani kirjutatust midagi alles ei jää. «Arvasin, et poodi loodav meisterdamise nurgake toob mulle tulu, aga ei huvita see inimesi. Nad ostavad pigem minu tehtud asju. Ka töötubades kord on, kord pole rahvast ja lõikelille müüginumbrid pole ka just kiita,» selgitab ta.

Selle asemel tuleb Sirelbule aina rohkem kimpude tellimusi ja ruumide kaunistamise ettepanekuid. «Pulmade dekoreerimisi ma äriplaani ei märkinudki, kuid praegu toovad need mulle enamiku sissetulekust. Ka ostetakse hästi ruumidesse dekoratsioone nagu see öökull ja need kangast roosipallid on eriti hinnatud ilusalongides. Üksjagu tellimusi ootab ees täitmist,» lausub ta rahuloluga hääles.

Nii jätkab Sirelbu ettevõtjana ja vaatab üsna kindlalt tulevikku. «Kui olen paindlik ja teen seda, mida minult oodatakse, ja oskan kliente kuulata, siis on kõik hästi,» sõnab ta.

Sirelbu lisab, et näiteks alguses tahtis ta kimbu tellijatele liiga palju selgitada, kuidas ja millise teeb, et karkassiga ja sellise uhke, ning ehmatas inimesed hoopis ära. «Nüüd uurin, mis puhul kimpu soovitakse ja millises hinnaklassis, ning teen enamjaolt karkassiga ning järgmine kord tullakse ja tellitakse uuesti,» ütleb ta.

Nii soovitab Sirelbu korraliku kimbu tahtjatel arvestada vähemalt 25eurose väljaminekuga. Uhkemad seaded on maksnud 80 ja 120 euro vahel, kuid neid tuleb harva ette. «Minu soov on kasutada kimpudes ja seadetes võimalikult palju meie oma looduse antavat metsamaterjali, kuid tulen kliendile vastu ja tellin talle ka lõikelilli nii Eestist kui ka Hollandist,» ütleb ta.

Sirelbu meelest ongi parim reklaam talle tehtud tööd. Kellele tema käekiri meeldib, see soovitab teistelegi. «Ka suhtlusvõrgustiku ja kodulehe kaudu leitakse mind, sinna kulutatud aeg on õigesti kulutatud,» lisab ta.

Ka Türi valla Taikse külas mööblit tootva Woodhammer OÜ juhil Indrek Ammeril sai kõik alguse 2013. aastal alustava ettevõtja koolitusest ja EASi toetusest. «Olen valikutega rahul ja kuidagi on läinud nii, et igal aastal on vaja juurde võtta üks töötaja. Nüüdseks oleme siis juba viiekesi,» ütleb ta.

Ettevõtte käibenumbridki näitavad vaid suurenemist. Nii ei näe Ammer põhjust muretseda, isegi mitte selle üle, et asub justkui vales kohas. «Pean tooraine järele sõitma Tallinna ja ka enamik kliente on Harjumaalt. On arvata, et Tallinna lähedal elades oleksin veelgi edukam, kuid mulle meeldib elada Taikse külas,» lausub ta.

Ammer rõõmustab iga kodumaakonna mööblitellija üle ja neidki on iga aastaga lisandunud. Hea töö on ka mööbliettevõtjale parim reklaam.

Selleks et aina paremat tööd teha, tuleb Ammeri kogemust mööda investeerida. «Edu võti peitub investeeringutes. Mina investeerin siiani töövahenditesse ja -tingimsutesse igal aastal 20-30 protsenti käibest,» selgitab ta. «Kui ei investeeri, siis tulevikus ei saa suuremat tulu maksta töötajatele palgapäeval ega teeni ise ka ettevõtjana.»

Ammer mõtleb ka välisturgudele minekust. Esimesed kliendid on piiri tagant temalt mööblit juba tellinud. «Üle ei mõtle ega pinguta, aga olen pakkumistele avatud ja paindlik,» lisab ta.

Toetuse saajad püsivad huviorbiidis kaks aastat

Esimesel aastal jälgib töötukassa, et ettevõtluse alustamiseks antud raha kulub ikka ettevõtlusse, ja teisel aastal jagab raha veel täiendõppeks.

Töötukassa Järva osakonna juhataja Eha Tasang sõnas, et ettevõtluse alustamise toetust küsiti viis aastat tagasi pea poole rohkem kui viimasel paaril aastal. «Seda sel lihtsal põhjusel, et ettevõtlikke inimesi jääb töötuna registreerinute seas aina vähemaks. Raha pole kordagi puudu tulnud, pigem on puudu neist, kellele jagada,» ütles ta.

Päris niisama töötukassa raha ka ei anna. Kõigil töötuil, kes mõtlevad oma ettevõttest, soovitavad töötukassa ametnikud kõigepealt läbida alustava ettevõtluse koolituse, kui ei ole ettevõtja kogemust või tasemeõppes läbitud ettevõtluse programmi.

Kindlasti on kasulik kohalikust ettevõtluskeskkonnast ülevaate saamiseks käia Järvamaa arenduskeskuses ettevõtluskonsultant Saima Piisneri jutul. «Raha jagame vaid äriplaani alusel ja selle suurim summa on 4240 eurot. Enamik küsibki täissumma,» ütles Tasang.

Kui paljud toetuse saanutest on tegutsema jäänud, seda pole Tasangu selgitusel kerge öelda. Sellest saab amet teada vaid juhul, kui raha saanu tuleb tagasi töötuks. «Meie huviorbiidis on alustav ettevõtja kaks aastat. Toetuse saamise õigustab ta ära aastase tegutsemisega, teisel aastal on tal võimalus saada töötukassa kaudu täiendõpet oma valdkonnaga seonduvalt. Näiteks juuksurid, korstnapühkijad,» lausus ta. Toetuse saajal on võimalik taotleda koolituskulu hüvitist kuni 959 eurot.

Pärast kaht aastat töötukassa enam ettevõtja tegutsemist ei jälgi ja ettevõtlusega lõpetamise järel võib too minna kasvõi palgatööle. Tasang usub, et aina rohkem toetuse saanuid jätkab ettevõtluses. «Eriti viimasel paaril aastal pole töötute ringi tagasitulekut olnud. Inimesed tahavad midagi teha,» sõnas ta.

Töötukassa hüvitab ettevõtluse alustamise toetuse saajatele vajadusel ka ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud mentorluse, individuaalse nõustamise ja koolituse kulu. Hüvitamist on võimalik taotleda kahe aasta jooksul alates toetuse ülekandmisest.

Ettevõtjaks emapiimaga ei saa

Järvamaa arenduskeskuse konsultandi Saima Piisneri meelest tuleb ettevõtjaks õppida, teinekord läbida koolitus kahelgi korral. «Emapiimaga ettevõtja teadmisi kaasa ei saa, neid tuleb ikka õppida,» sõnas ta.

Nii ei pea ta arvestust alustava ettevõtja koolitusel koostatud äriplaanide alusel ettevõtjaks saanute üle, vaid hindab selgust osaleja peas. «Kõikidest ideedest ei peagi sündima ettevõtet. Teinekord saabub selgus, mis koorub ettevõtluseks mõnes teises valdkonnas ja alles mõne aasta pärast,» ütles ta.

Nii mõistab Piisner neidki, kes käivad alustava ettevõtja koolitusel teist korda. «Oluline on tulemus ja meie kui koolituse korraldaja tulemus on osaleja teadlikkus ettevõtlusest,» sõnas ta.

Piisneri andmetel suurem osa neist hakkaski tegutsema.

Viimasel viiel aastal koolitusel käinutest 25 protsendil oli registreeritud koolitusele tulles juba ettevõte.

Alustava ettevõtja koolitusel osalejad

2012 – 27 (kaks rühma)

2013 – 15

2014 – 17

2015 – 13

2016 – 9

2017 –16

KOKKU 97 inimest

Silmapaistvad alustajad sellest ajast:

Indrek Ammer

Arnika Tegelmann

Martin Kabral

Merlyn Sirelbu

Silva Meesak

Viivika Kipper

Krista Nurm

Tagasi üles