Kortermaja elanikud on omavahel tihedasti seotud, kui ühes korteris toimub põleng, siis saavad sellest puudutatud kõik maja elanikud – olgu selleks siis kas kuuma- või veekahjud. Seetõttu on tuleohutusele mõtlemine kõigi elanike ühine kohustus. Tuleõnnetuste ennetamiseks tuleb kortermajas oma panus anda nii korteriühistul kui ka igal majaelanikul.
Peeter Lauring on staažikas ühistu esimees, hetkel on Tapa linnas tema hallata 17 korteriühistut 572 korteriga. Tema sõnul ei ole 20aastase staaži juures õnneks ühtegi suuremat korteripõlengut toimunud. „Muidugi on olnud panni ja poti kõrbemisi, kus päästeamet on kohal käinud ja ühel korral pandi põlema keldri vahekäigus lapse käru,“ lisas ta.
Lauring rääkis, et ühistu üldkoosolekul räägitakse tuleohutusest enamasti siis, kui on vaja probleeme lahendada, näiteks kui on tekkinud probleem suitsetamisega trepikojas, enamustel ühistutel on üldkoosoleku poolt kinnitatud kodukord.
Kortermajas levib tulekahju kiiresti ja põlengus võivad kannatada saada nii kõrvalkorterid kui maja trepikoda, katus kui fassaad. Ühistujuht märkis, et ta tunneb aeg-ajalt hirmu vanade ja üksi elavate haigete ning dementsete inimeste pärast, kes kindlasti vajavad rohkem tuge. Selleks, et põleng majas kiiresti avastada, peab igas kodus olema töökorras suitsuandur. Lauring rääkis, et kui tuli kohustus korteriomanikel omada ja paigaldada suitsuandurid tegi ta hanke ja ühistud ostsid üle 400 anduri, aitasid need õigesti paigaldada. Hilisemalt on igal aastal tehtud koos Päästeameti töötajatega pistelist kontrolli ja vahetatud mittetöötavaid andurid uute vastu.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) viis koostöös Päästeametiga läbi tuleohutusalase veebiküsitluse, mille abil koguti korteriühistute esindajate arvamusi korterelamute tuleohutuse teemal.
Küsimustikule vastas 269 korteriühistu esindajat. "Arvamused jäid üsnagi tasavägiseks: kui veidi üle poolte vastanuist leidsid, et nende majas pole tuleohutus probleemiks, siis 46% vastanuist oli arvamusel, et kodumajas on probleem olemas," kommenteeris EKÜL juhatuse esimees Andres Jaadla.
Suurimaks tuleohuks oma majas peetigi just aegunud elektrijuhtmeid, ebaseaduslikke või puudustega küttekoldeid, süttiva kraami hoiustamist keldrites, aga ka suitsetavaid ja napsutavaid naabreid. Samuti valmistas vastanutele muret elanike komme kasutada trepikoda ning evakuatsiooniteid kolikambrina: seal hoitakse kraami, mis korterisse ära ei mahu.
Küsitlusest selgub aga, et kortermaja tuleohutus läheb inimestele siiski korda: üle 70% vastanutest märkis, et korterites on suitsuandurid, üle 60% on trepikodade välisustel libliklukud, trepikodade aknad avatavad ja evakuatsiooniteed vabad.
Selle aasta lõpuni kestab Päästeameti tuleohutuskampaania, mis on suunatud just kortermaja elanikele. Osalemiseks leppige oma majas kokku suitsuanduri kampaaniajuht, tegemist võib olla ühistu esimehe, liikmetega või lihtsalt aktiivse majaelanikuga. Kampaaniajuht külastab oma maja elanikke ja uurib, kas neil on töökorras suitsuandur. Vajadusel aitab anduri paigaldamisega või hankimisega. Kui kõik korterid on allkirjaga kinnitanud suitsuanduri olemasolu, saab ühistu auhinna.
Auhinna saamiseks tuleb minna aadressile www.kodutuleohutuks.ee ja täita registreerimisvorm. Esimesed 100 ennast registreerinud ja suitsuanduriga varustanud ühistut saavad Päästeametilt kingituseks tulekustuti, mis paigaldatakse maja trepikotta.