Heaolu peab paranema kogu Eestis

Jaak Aab

FOTO: jt.ee

Kuigi 213 omavalitsusest on saanud 79, on oluline meeles pidada, et omavalitsuste ühendamine ei saa olla omaette eesmärk. Kõige olulisem on inimeste elukeskkonna parendus ja kohalike omavalitsuste võimekuse kasv.

Jaak Aab

riigihalduse minister

Regionaalpoliitikas tuleb tulemuste hindamiseks süveneda sisusse, mitte keskenduda vormile.

Aastate jooksul on elu maapiirkondades ja väiksemates linnades hääbunud, paljud inimesed on lahkunud pealinna või välismaale.

Aastate jooksul on elu maapiirkondades ja väiksemates linnades hääbunud, paljud inimesed on lahkunud pealinna või välismaale. Aastakümneid kestnud ääremaastumist ühe aastaga ümber ei tee, kuid valitsus on juba praegu teinud märgilisi samme, et Eesti arengut tasakaalustada ja ääremaastumist vähendada.

Ääremaastumise leevenduseks tuleb astuda väga otsustavaid samme. Olen teinud ettepaneku käivitada Ida-Virumaa programm ja luua Kagu-Eesti programm, et toetada keskkonda, kus ettevõtted saaksid luua töökohti ja inimestel oleks parem elada.

Eestil on aastaid süvenenud probleem vaesuse ja ebavõrdsusega. Novembris sai valitsusel täis esimene aasta ja selle ajaga on ette võetud mitu olulist reformi, mis suurendavad inimeste heaolu ja ühiskondlikku sidusust kogu Eestis.

Esiteks muutsime lasterikaste perede toetussüsteemi: kolme ja enama lapsega pere saab riigilt iga kuu 500 eurot toetust. Teiseks tõstame järgmise aasta alguses tulumaksuvaba miinimumi 500 eurole.

Kolmandaks suuname järgmise nelja aasta jooksul tervishoidu kokku 215 miljonit eurot lisaraha, sest meile on oluline tagada inimestele jätkusuutlik ja kättesaadav arstiabi.

Neljandaks otsustas valitsus taastada põllumeestele mõeldud üleminekutoetused, milleks on aastatel 2017–2019 ette nähtud rohkem kui 50 miljonit eurot. Need on näited paljudest tegevustest, mida valitsus Eesti riigi arengu, heaolu kasvu ja ühiskondliku sidususe nimel ette on võtnud.

Ka majandusel läheb hästi. Pärast kaks aastat väldanud madalseisu oleme kerkinud üheks kiireima majanduskasvuga riigiks kogu Euroopas. Eesti tööhõive on rekordkõrge, palgakasv kiire ja aina suuremad on ka majapidamiste säästud.

Inimeste tugevat majanduslikku seisu peegeldab tarbijate kindlustundeindeks, mis viimati oli nii kõrgel tasemel 2011. aastal.

Kogukond teab, millised on kohalikud probleemid ja millised on nende võimalikud lahendused. Valitsus lähtub sellest, et omavalitsus on inimese lähim, mitte madalaim võim. Seetõttu võtame regionaalpoliitika rahastamist ja kohalikule tasandile otsustusõiguse andmist väga tõsiselt.

Põhjamaadele omaselt suurendab valitsus kohaliku omavalitsuse rolli ühiskonnaelu juhtimises ja korraldamises. Järgmise nelja aasta jooksul suurendame omavalitsuste tulubaasi 185 miljoni euro jagu.

Enam kui saja miljoni euro lisatulu ulatuses saab iga kohalik omavalitsus ise otsustada, kuhu lisaraha suunata. See on võimalus suurendada kohalike teenuste kättesaadavust ja parandada nende kvaliteeti.

Omavalitsused saavad juurde uusi ülesandeid ja raha nende täitmiseks. 1. jaanuarist 2018 hakkavad omavalitsused omavahelises koostöös kavandama maakonna arengut, võtavad üle rahvatervise ja turvalisuse prioriteetide seadmise, maakonna kultuurikoostöö koordineerimise, aga ka rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingud. Lisaks hakkavad omavalitsused koos korraldama ühistransporti.

Fookuses on haridus ja lapsed. Ükski laps ei tohi tunda nälga. Kõikidele õpilastele tuleb tagada tasuta koolitoit. Valitsus suurendab aastal 2018 koolilõuna toetust kuue miljoni euro jagu.

Järgmisel aastal suureneb haridusvaldkonnas ka tugiteenuste toetus täiendavalt kuus miljonit eurot ja huvitegevuse toetus kasvab 5,7 miljonilt eurolt 14,25 miljonile eurole.

Lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetus suureneb omakorda 2,5 miljonilt eurolt 13,5 miljonile eurole. Kohalikele omavalitsustele antakse lisaks 15 miljonit eurot hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamiseks.

Lisandub asendushoolduse toetus. Asendushooldus on lapse eest hoolitsemine väljaspool tema sünniperekonda kas lühi- või pikaajaliselt. Olukorras, kus vanemad ei suuda ka toe korral luua lapsele turvalist perekeskkonda ja anda vanemlikku hoolt, on riigi ülesanne tagada lapsele sobiv asendushooldus väljaspool tema enda perekonda.

Asendushoolduse toetusena annab riik järgmisel aastal kohalikele omavalitsustele 16 miljonit eurot.

Taastame matusetoetuse. Riik maksis kõigile matusetoetust 2009. aastani, mil valitsus selle tühistas. Uus valitsus on otsustanud järgmisest aastast riikliku matusetoetuse endiselt kujul taastada. 250 euro eest küll kogu matust korraldada ei saa, kuid see on ikkagi suur raha ja abi.

Peab meeles hoidma, et kuigi praegune majandus- ja heaolukasv suurendavad optimismi, on olukord veel kaugel roosilisusest. Eesti demograafiline seis on aastaid halvenenud ja prognooside järgi väheneb veel järgneva kümne aastaga Eesti töötajaskond 50 000 inimese jagu.

Lisaks pole aastakümneid süvenenud probleeme vaevuse ja ebavõrdsusega võimalik aastaga lahendada. Seda enam on praegused otsused väga olulised. Usun, et oleme õigel teel.

Tagasi üles