Eestit tuleb edasi ehitada enda teenitud rahaga

Alar Karis Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES/

Alar Karis

riigikontlorör

Eesti riik ja ühiskond on pikki aastaid saanud enda arengu, funktsioonide ja investeeringute rahastusel kasutada tagastamatut välisabi, eelkõige Euroopa Liidu toetusi. See on raha, mille muude riikide maksumaksjad on Euroopa solidaarsuse põhimõttel usaldanud meile, et teha ühekordseid kulutusi elujärje püsivaks paranduseks.

Häid aegu on mõistlik kasutada selleks, et valmistuda aegadeks, mis ei ole nii head, kogudes reserve ja tehes kulutuste kasvu ohjamiseks ja uute tulude tekke soodustamiseks reforme.

Seepärast me ei saa ega tohigi jääda lõputult vaatama nõudliku ootusega liidu jõukamate liikmesriikide poole, pidades seesugust abi loomulikuks ja vääramatuks osaks oma sissetulekutest, arvates, et keegi teine peabki meile raha andma.

Eri põhjustel terendab nüüd aeg, mil Eesti saadav välisabi hakkab kahanema.

26. septembril möödus 30 aastat päevast, mil ajalehes Edasi ilmus IME ehk isemajandava Eesti programm, mis on saanud sümboolseks tähiseks Eesti iseseisvuse taastamise teel.

Ja kuigi aeg ja kogu Eesti on nüüdseks täiesti muutunud, on toonase lööklause sõnum aktuaalne praegugi: Eesti peaks suutma end ise majandada. Et meil ei kujuneks välja välisabisõltuvust, eriti mitmesuguste investeeringute vallas, keskenduski riigikontrolli tänavune aastaülevaade just välisabirahale.

Elujõuline ja kestlik riik peab oma funktsioneerimise üles ehitama sellele rahale, mida ise oleme suutelised oma käte ja ajuga teenima. Ma ei kahtle, et Eesti seda suudab, me ei ole kunagi olnud nii jõukad kui praegu. Me suudame aga oma ühiskonna arengut ja jõukust suunata-kasvatada paremini ja tulemuslikumalt, kui eluks välisabita varakult ja läbimõeldult valmistuda.

Häid aegu on mõistlik kasutada selleks, et valmistuda aegadeks, mis ei ole nii head, kogudes reserve ja tehes kulutuste kasvu ohjamiseks ja uute tulude tekke soodustamiseks reforme.

Nii on oluline, et valitsus toetaks just neid tugevaid külgi, mis ajas on end tõestanud kui tulutoovad: hariduse edendamine, ettevõtlikkuse, loovuse, innovaatilisuse ja leidlikkuse soosimine.

Ennast on samuti tõestanud vajadus korraldada riiki mõistuspäraselt. Reforme tehes peaksime endalt küsima, milline osa neist loob majanduses lisandväärtust, unustamata ühiskonna sidusust ega ebavõrdsuse vähendamist.

Pole liigne jälle meelde tuletada tarvidust hinnata oma mõtetes kriitiliselt kõike, millega riik praegu tegeleb, ja mõelda läbi, mida tegelikult vaja on. Seda tuleks teha sõltumata sellest, kas välisabi voog jätkub samamoodi või väheneb.

Valiku tegemisel aitab meid lihtne küsimus: kas teeksime seda või teist praegusel moel siiski, kui peaksime võtma kõik selle otsusega kaasnevad kulud enda kanda. Enne kui vastata, võiks võtta järelemõtlemiseks pausi.

Praegu on selliseks mõtteharjutuseks sobiv aeg.

Kolm fakti

• Aastatel 2014–2020 toetab euroliit Eestit 4,4 miljardi euroga.

• Pärast 2020. aastat võib toetusraha kahaneda 40 protsenti.

• 90 protsenti ELi abil elluviidavast tegevusest on vaja pärast toetuste vähenemistki.

Allikas: riigikontrolli aruanne «Riigi vara kasutamisest ja säilitamisest 2016.–2017. aastal»