Sisukord
Järva Teataja
Postimees

Mööduval aastal ladusime tulevikule tugeva vundamendi

3 min lugemist
Kersti Sarapuu FOTO: Erakogu

Uuest aastast võib suurem osa inimesi arvestada oma eelarves kuni tuhande lisaeuroga. Tegu pole ootamatu lotovõiduga, vaid paari päeva pärast rakenduva maksureformi viljadega, mis kuu aja pärast palgapäeval reaalselt tööinimese pangakontole laekuvad.

Kersti Sarapuu

Riigikogu Keskfraktsiooni esimees

Igaüks teab meist oma tutvuskonnast mõnda, kel rahakott ei andud välja ihaldatud puhkusereisi, rahapuudusel jäi täitmata jõuluvanale kirjutatud kingisoov, edasi lükatud kodu remont või polnud jaksu tankida paaki nii palju kütust, et koolivaheajal võtta pere peale ja teha Eestimaal tiir.

Asjatundjate arvutused näitavad, et Eesti majandusel läheb hästi, kuid kahjuks kajastub see liiga visalt palgatööliste sissetulekus.

Paarkümmend aastat pärast iseseisvuse taastamist peame endiselt kurvalt tõdema, et paljudel inimestel meie ümbert ei õnnestu oma töö eest saada sellist tasu, et igat kulutust hoolikalt kalkuleerimata ära elada ning loobumata mõnestki hädavajalikust väljaminekust.

Asjatundjate arvutused näitavad, et Eesti majandusel läheb hästi, kuid kahjuks kajastub see liiga visalt palgatööliste sissetulekus. Endiselt madal palgatase kinnitab meie ettevõtete suurt arenguruumi, et uuendatud tehnoloogiate toel tõhusamalt toimetada ja suuta inimeste aega ning pingutusi paremini tasustada.

Riigikogul ja valitsusel pole võimu tööandjale palgataset dikteerida, kuid aasta eest valitsuskoalitsiooni moodustades mõistsime, et saame tulumaksureformi abil astuda pika sammu võrdsema ühiskonna ja suurema heaolu poole.

Tulumaksuvaba miinimumi ja alampalga tõusuga võidavad alampalka teenivad inimesed reformiga 2018. aastal kokku vaat et tuhat eurot. Võrreldes praegusega võidavad 64 eurot kuus kõik need, kelle kuusissetulek ulatub 1776 euroni. Kokku võidab tulumaksureformist 80 protsenti Eesti tööinimestest.

Inimesed, kelle igakuine sissetulek on 2100 eurot ja enam, loovutavad tulumaksuvaba miinimumi ärajäämisega iga kuu 36 eurot. Olen valmis ühiskonda panustama ja pean õiglaseks, et paremal järjel inimesed ei tee probleemi, kui nõrgemate järeleaitamise huvides ühiskonnale pisut rohkem loovutavad.

Tulumaksureformist võidab 40 protsenti pensionäridest, pooltel jääb sissetulek samaks ja vaid kümmekond protsenti neist, kes teenivad koos pensioniga rohkem kui 1352 eurot kuus, hakkavad tulumaksu juurde maksma.

Osa pensionäride maksukoormuse mõningane kasv võrreldes lõppeva aastaga ei tulene sellest, et valitsus kohtleb pensionäre ebavõrdsemalt, vaid tõigast, et kõiki tuluallikaid, nagu palk, pension, dividendid, käsitatakse ja maksustatakse edaspidi ühtmoodi.

Riik on väljendanud tahet ja leidnud maksumuudatuste abil võimaluse parandada madalapalgaliste tööinimeste, pensionäride ja nende perede elujärge. Olen tänulik kõigile koalitsiooniliikmetele selle kokkuleppe sünni eest.

Toonitan, et madalapalgalisi aitav otsus ei koorma riigi rahakotti, kuid näitab selgelt positiivset hoiakut oma rahva käekäigu suhtes. Paljudele peredele annab tulumaksureform juurde lisaraha paremini hakkama saamiseks.

Tulumaksureformi taustal toon esile, et see pole ainus viis inimeste heaolu parandada. Riigi hoolivust perede toimetulekusse näitab ka kolmelapselistele peredele uuest aastast lisanduv 500eurone toetus. Samuti tõuseb õpetajate ning sotsiaal- ja kultuuritöötajate palk.

Taastame 2009. aastal kaotatud matusetoetuse ja suurendame hambaravitoetust. 2018. aasta riigieelarvest suuname lisaraha tervishoidu, huviringidele, omavalitsustele ja veel palju muud.

Eespool kirjeldatud ja paljudele muudele muutustele aluse pannud 2018. aasta riigieelarve vastuvõtuks pidasime 13. detsembril riigikogu saalis maha tõsise lahingu. Mul on hea meel, et valitsusel jätkus tarkust riigivalitsemisse kardinaalseid muutusi toova eelarve suhtes kokkuleppele jõuda kui ka opositsiooni raevukaid rünnakuid tõrjuda.

Aasta ametis olnud valitsusele on tegu esimese täispika eelarvega, kus väljenduvad valitsusliidu põhieesmärgid, nagu rahvaarvu suurendamine, ühiskondliku heaolu ja sidususe kasvatamine, majanduse elavdamine ning riikliku julgeoleku tugevdamine.

Meie silmis vajas Eesti tervishoid juba ammu riigilt abikätt ja õigele rajale suunamist. Otsustasime suurendada tervishoiu rahastust ning seda kõike selleks, et parandada arstiabi kättesaadavust, ravi järjepidevust ning lühendada ravijärjekordi.

Suuname valdkonda nelja aastaga üle 200 miljoni euro lisaraha ning juba 2018. aastal 34 miljonit eurot rohkem kui tänavu.

Keskerakonnale on väga südamelähedane taastada kohalike omavalitsuste tulubaas, mida kaheksa aastat tagasi Reformierakonna eestvedamisel masu ajaks kärbiti ja järgmised valitsused unustasid tagasi anda.

Kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab 2018. aastal 30 miljonit eurot, mis on mõeldud kohaliku elu edendamiseks ja pikaajalise arengu tagamiseks.

Riigieelarve kritiseerijate rahustuseks ütlen, et järgmise aasta eelarves on vaid veerand protsenti struktuurses puudujäägis. Rahvusvaheline majandusorganisatsioon OECD on rõhutanud, et pea tasakaalulähedane puudujääk majanduse käekäiku ei halvenda ning oluline ongi investeerida majanduse kasvupotentsiaali. Seda praegune valitsus ka teeb, investeerides 2018. aastal üle miljardi euro Eesti majanduse pikaajalise kasvuvõime toetamisse.

Ammu pole Eesti valitsused söandanud alustada nii kardinaalseid muudatusi vaatamata sellele, et oleme üleüldises seisakus mõnda aega passinud ristteel. Uue riigieelarve vastuvõtuga saab valitsus alles nüüd täiel määral rakendada meid parema tuleviku suunas viivat potentsiaali.

Seotud lood
02.07.2020 04.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto