Järvamaa haigla sünnitusosakonna aastatabelis on 372 täppi, mis märgivad eelmisel aastal sündinud lapsi. Osakonna juhataja Marju Raja märkis, et see hulk on viimase kümne aasta suurim.
Pilk ajalukku
9. jaanuar 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellele jääb napilt alla 2004. aasta, mil ilmavalgust nägi 365 last. Kõige vähem on viimase kümne aasta jooksul olnud sünde 2002. aastal, mil tuli ilmale 297 last. «Töökas aasta on olnud, läks päris hästi,» sõnas Raja.
Sündide statistika puhul oli veel mõndagi huvitavat. Kui tavaliselt sünnib aastas üks või kaks paari kaksikuid, siis eelmisel aastal tuli neid ilmale neli paari. Sündis 190 tüdrukut ja 182 poissi. «Enamik aastaid on ikka poisse rohkem olnud,» lisas Raja.
Siiski ei kattu sünnitusosakonna statistika Järvamaal registreeritud sündidega, mida on vähem. Eelmisel aastal sai Järvamaal kirja 350 uut ilmakodanikku, surmasid oli 442.
Üks statistika erinevuse põhjus on, et sünnitaja saab valida endale haiglat üle Eesti ja Järvamaa haigla sünnitusosakond on olnud mitmele teise maakonna inimesele meelepärane.
Marju Raja ütles, et kõige rohkem on väljastpoolt maakonda sünnitajaid tulnud Põltsamaalt, Jõgevalt, aga ka Viljandi- ja Pärnumaalt ning Kadrinastki. «Kõige parem reklaam levib ikkagi suust suhu,» ütles ta. «Need, kes on korra käinud, soovitavad ka naabril siia tulla.»
Raja andiski sünnitajatele nõu käia julgelt erinevates osakondades, tutvuda olukorraga ja valida endale parim.
Raja meenutas juhtumit, kus Viljandimaa naine, kes oli esimese lapse sünnitanud Ameerikas, käis mööda osakondi ja otsustas lõpuks Järvamaa kasuks. «Jäi väga rahule,» lisas ta.
JÄRVA TEATAJA, 5. JAANUAR 2008