Kui lüpsjaid pole, tuleb robotid tööle panna

Koigi OÜ loomakasvatusjuht Vallo Seera on rahul, et lehmad on harjunud inimeste asemel robotitega kiiresti.

FOTO: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Koigi OÜ loomakasvatusjuhi kogemus on see, et Eesti inimene laudas tööd teha ei taha, maksa talle või 2000 eurot kuus. See oligi peapõhjus, miks ettevõte paigaldas lauta robotkarusselli, ainsa Eestis ja ühe väheseid maailmaski.

Koigi OÜs kaheksandat aastat loomakasvatusjuhina töötav Vallo Seera ütles, et kel on tublid lüpsjad, need ei peagi tegema sellist investeeringut nagu nemad.

Veel paar kuud tagasi käis ka üle 400 Koigi OÜ lehma tavalisel paralleellüpsiplatsil, kuid pidev mure oli lüpsjate leidmisega. «Eesti inimene ei taha laudas töötada. See on reaalsus. Isegi töötasu ei motiveeri, sest pole mingit vahet, kas maksta talle 1200, 1400 või 2000 eurot. Kui ta paari kuuga veendub, et ei taha seda tööd teha, siis ta ei tee,» lausus Seera.

Ka ettevõtte juht Valdis Rikkinen kinnitas, et mure töötajate leidmisega oli peapõhjus, miks ettevõte investeeris PRIA toel 690 000 eurot uude robotkarusselli.

Ei heidutanud Koigi OÜd seegi, et Eestis on ta esimene ja maailmaski on samasuguseid karusselle lautades vaid 14-15. «Pikalt ja põhjalikult sai arutatud DeLavali meestega ja see tundus meile kõige sobilikum. Nüüd juba paar kuud lüpsavad meil lehmi robotid, inimese ülesanne on ajada lehmad õigel ajal selleks karussellile lüpsitiiru tegema,» selgitas ta.

Nii Seera kui ka Rikkinen on rahul, sest loomad on lüpstud, nagu sellegagi, et lehmad harjusid inimeste asemel robotitega kiiresti.

Kuigi on alles sisseelamisaeg ja ootealadki pole veel lõplikult välja ehitatud, taastus ettevõtte sissetulekuallikas, piimatoodang, üllatavalt kiirelt. «Isegi nii kiirelt ei julgenud loota, vanale tasemele saime toodangu kümne päevaga,» täpsustas Rikkinen. Seera lisas, et 75–80 protsenti toodangust saavutati juba kolmandal päeval.

Robotkarussellile mahub korraga 24 lehma ja tunnis peaks paberite järgi saama lüpstud 80 lehma. Kui töö käib täistuuridel ehk ootealale saab ajada juba terve grupi jagu lehmi, siis nii hakkab ka olema, usub Rikkinen. «Kaks robotit pesevad, kaks panevad nisakannusid alla lüpsiks, kaks lõpus teevad järelpesu. Iga lüpsi järel pestakse masin nii seest kui ka väljast, sest igale lehmale läheb alla puhas masin,» selgitas Seera karusselli tööpõhimõtet.

Ka on robotite süsteem Seera ütlust mööda arenenud sedavõrd hästi, et suudab tuvastada ka ebasümmeetrilisi udaraid. «Ei pea olema kõik udarad kui ühest šabloonist läbi käinud. Selle kahe kuuga pole pidanud oluliselt loomi selle pärast küll välja praakima,» lisas ta.

Samas ei Seera ega Rikkinen kellelegi robotkarusselle soovitama hakka. «Kõik otsustagu ikka ise, millist lahendust laudas kasutada. Küll oleme valmis jagama oma kogemust,» ütles Seera.

Rikkinen lisas, et sedagi eelistatult siis, kui tullakse organiseeritult, nagu tegi seda Järvamaa põllumeeste liit. «Kolleegile, kes tahab otsuse tegemiseks infot saada, me mingeid saladusi ei tee,» märkis ta.

Üks robotkarussell on mõeldud 500-600 lehmaga laudale. Koigi OÜ asub Järva vallas Koigis, piima tootmise, teravilja- ja rapsikasvatusega tegeleb 1996. aastast. Osaühingul on 430 lüpsilehma ja 1700 hektarit põllumaad.

KOMMENTAAR

Mati Kütt

DeLavali müügimees

Koigi OÜle paigaldatud robotkarussell on uuenduslik lahendus just suurematele karjadele. Kui varem on lüpsiroboteid kasutatud kuni 500pealistele karjadele, siis see robotivariant teeb sama raha eest töö ära kuni 750pealises karjas.

Eestis on sellise suurusega karju üsna palju ja käimas on nii mõnigi müügiläbirääkimine. Oleme korraldanud klientidele päris palju reise robotkarussellidega farmidesse Saksamaal ja Rootsis. Neid on ka veel Austraalias ja Soomes.

Eesti oli viies riik maailmas, kes investeeris robotkarusselli ja just viimasel paaril aastal on huvi aina suurenenud. Ostuotsusteni jõudmisel sõltub palju toetustest, sest Eesti põllumees investeerib suuresti toetuste abil.

Robotkarussell

24 lehma mahutab korraga

80 lehma lüpsab tunnis

75-80 protsenti toodangust andsid lehmad juba kolmandal päeval

läks maksma

690 000 eurot

mõeldud kuni 750pealisele lüpsikarjale

esimene Eestis ja maailmas samasuguseid roboteid 14-15 laudas

Eesti on Saksamaa, Rootsi, Austraalia ja Soome järel viies riik, kus on robotkarussell

Allikas: Koigi OÜ ja Delaval

    Loe ka neid

    Tagasi üles