VIDEO: Paide päästjate akrobaatikaharjutused roomikmasinaga

Sel nädalal harjutasid Paide päästekomando päästjad uuenduskuuri läbinud ja aiste vahele diiselmootori saanud roomikmasinaga Bandvagn sõitmist. Paide lähistel Sillaotsa õppesõiduväljakul nägi seega omamoodi maa ja taeva vahel toimuvat akrobaatikat, polnud küngast, kuhu pisike roomikmasin päästjaid poleks suutnud viia. 

Mehi koolitati roomikmasinat kasutama, et saaks selle lõpuks päästetehnikana arvele võtta. "Rääkisin üle masinal tehtud muudatused ning harjutasime ka mõne künka ületamist," selgitas Paide päästekomando pealik Geimo Eesmäe. "Õpe on valves olevate meeskondade kaupa."

Aprillis kirjutas Järva Teataja Paide komandosse päästjate kasutusse jõudnud roomikmasinast. Sama kiiresti, nagu masin Paidesse jõudis, läks see ka Saksamaale nüüdisajastusele, kuid 2017. aasta lõpust, on see Paides tagasi.  

Lääne päästekeskuse valmisolekubüroo peaspetsialist Mihkel Uueküla selgitas lehele, et Paide päästekomando Bandvagn 206 läbis Saksamaal kaheksa kuu jooksul põhjaliku uuenduse, mille käigus vahetati välja mootor (bensiinimootor asendati diiselmootoriga) koos käigukastiga. «Seoses uue mootoriga ehitati peale uus elektrisüsteem ning renoveeriti olemasolevat süsteemi. Uuenduskuuri läbis ka roomikauto veermik koos vedrustusega ning paigaldati uued roomiklindid,» täpsustas ta. «Parandati ka aastate jooksul tekkinud praod ja mõrad masina kerel ning seoses uue mootori paigaldamisega pikendati kabiini ninaosa. Sõiduki alarmseadmeid täiustati vilkuritega.»

Uueküla märkis, et uuendustööde maksumus jäi 140 000 ja 150 000 euro vahele.

Paide päästjaid ootab nüüd ees õppeaeg, mille järel saab tehnika operatiivsesse valmisolekusse panna.

Paide päästekomando pealik Geimo Eesmäe ütles, et Saksamaalt tagasi tulnud Bandvagni said nad kätte detsembris, enne pühi. «Käisime kahe meeskonnavanemaga Kloogal koolitusel, et pärast oma teadmised meeskonnale edasi anda,» selgitas ta. «Praegu pole meil veel kokkulepet, kuid loodame minna Paide vana prügila peale harjutama, kus on hea maastik ning saab proovida masina tugevusi ja nõrkusi.»

Paide vanal prügimäel katsetati masinat ka kevadel.

Eesmäe ütles, et Bandvagn on mõeldud eelkõige metsa- ja maastikutulekahjude kustutuseks ja päästevarustuse veoks piirkondades, kuhu päästeauto ja ATVga enam ligi ei pääse. «Kuna roomikauto on varustatud kastivahetussüsteemiga, siis on võimalik kustutussüsteemiga kast kiiresti vahetada inimeste transportimiseks mõeldud veosalongi vastu. See võimaldab meil tagada kuni 14 inimese transpordi raskesti läbitaval maastikul,» selgitas ta.

2010. aastal Eestit tabanud lumetormi Monika ajal jõudsid päästjad lumevangis inimesteni just Bandvagnitega.

Eesmäe kiitis roomikmasinal tehtud maadatused heaks. «Diiselmootor võtab vähem kütust, on töökindlam ja lihtsam kasutada,» lausus ta.

«Bandvagn on Eesmäe hinnangul päästeametis parim masin. «Parim on see oma maastiku läbimise võime poolest. Bandvagniga kannatab sõita nii metsas, rabas, kui ka talvistes tingimustes. Julgen väita, et ei ole kohta, kus see masin hakkama ei saaks,» ütles ta. «Praegused talved on meil pehmed ja kannatab sõita nii ATV kui ka põhiautoga. Samas võime meenutada lumetorme. Sellistes tingimustes on see masin asendamatu. See masin saab ligi kohtadesse, kus teinekord ei saa ligi ka jalgsi.»

Lääne regioonis on päästjatel kasutada kaks Bandvagnit, mis asuvad Paide ja Haapsalu päästekomandos.

 

Bandvagni tehnilised andmed (kevadisest loost, mil Paide masin oli veel bensiinimootoriga)

Tootja: AB Hägglund & Söner

Bandvagen: otsetõlkes roomikutega sõiduk

Kasutusotstarve: toodetud inimeste ja varustuse veoks igasugusel maastikul (soo, raba, liiv, lumi).

On võimeline sõitma seal, kus kohati isegi inimene jalgsi liikuda ei saa, näiteks põlengud turbarabades. Samas rasketel päästeautodel on sellistes tingimustes väga keeruline või täiesti võimatu liikuda.

Veoskeem: 4 × 4 (lint), vaba (avatud) diferentsiaal.

Tehnilised andmed: pikkus 6750 mm, laius 1870 mm, kõrgus keskmise taaraga 2300 mm, kõrgus inimeste veosalongiga 2600 mm.

Suurim kiirus: teedel 50 km/h, maastikul aeglustiga 33 km/h.

Maastiku läbivus

Kalded: võime mäkke tõusta kõva pinnasega maastikul.: 80%, 31 kraadi (maksimum 36 kraadi), võime mäkke tõusta pehme pinnasega maastikul 25%, 17 kraadi, külgkalle 20%, 11 kraadi (maksimum 35 kraadi).

Veetakistus: ei uju, kuid võib sõita kuni meetrisügavuses vees.

Allikas: päästeamet

Tagasi üles