Vallavalitsust poliitikaga siduda on probleem

Järva Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elar Niglas
Elar Niglas Foto: Internet

Isamaa ja Res Publica Liidu liikmest vallavanem Pipi-Liis Siemann võttis Türi vallas oma abiks tööle erakonnakaaslase, Käru valla endise vallavanema Elari Hiisi.

Elar Niglas

Türi vallavolikogu liige, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Türi osakonna esimees

Kõnealune ametikoht pidi algul kandma nimetust abivallavanem, kuid opositsiooni vastuseisu tõttu otsustati nimetada vallavanema abiks. On tavapärane, kui valitsev koalitsioon loob oma eesmärkide elluviimiseks koha abivallavanemale, kelle ametiaeg on seotud vallavanema omaga.

Antud olukorras paistab silma võimupartei soov vallavalitsust politiseerida ja sellega erakondlikku toiduahelat kosutada.

Praeguses olukorras on aga loodud poliitiline ametikoht, mitte täitevorganisse, vaid ametiasutusse juhtivametnikuna. Opositsiooni arupärimisele vastates märkis vallavanem, et ametikoht on apoliitiline ja sobiv inimene leitakse konkursi teel. Tegelikult on aga ametikoha tööülesanded sellised, mida tavapäraselt täidab poliitiliselt valitud abivallavanem. Jääb mulje, justkui sooviti poliitiline ametikoht vallavalitsuse kui ametiasutuse struktuuri kinnitada ja nii võimu põlistada.

Miks on see probleem? Probleem seisneb selles, et koalitsiooni ja valla poliitika muutudes antud ametnik ei lahku ning seetõttu võivad vallavanema vahetudes poliitilised ametnikud pingestada kogu valla juhtimist.

Mõistagi kaasneb sellega ka avaliku raha kasutus poliitilisteks mängudeks, mida ei saa mingil juhul heaks kiita. On hea tava, et ametnikud on poliitiliselt neutraalsed. Üldjuhul luuakse poliitiline abivallavanema koht neis valdkondades, kus võimu teostav koalitsioon on seadnud prioriteedid ning soovib oma eesmärke ellu viia.

Selline lähenemine on tavapärane ja arusaadav ning mida opositsioon oleks kindlasti ka toetanud, kuid selle asemel on valitud tee politiseerida ametnike koosseisu.

Türil on võimul teise olulise koalitsioonipartnerina ka Reformierakond. Iseenesest tekib küsimus, kas koalitsioonipartner on kursis sellega, mida vallavalitsuses tehakse.

Vaatamata arvestatavale kohalolule volikogus, pole vallavalitsuses ühtegi Reformierakonna liiget, mistõttu tunduvad olulised igapäevaküsimused koalitsioonipartneri kõrvust mööda jooksvat.

Kindlasti ei soovi ma kellegi pädevust siinkohal kahtluse alla seada. Usun, et Elari Hiis on võimekas poliitik ja kogemustega vallajuht, et tuleb tööülesannetega toime, kuid sellest hoolimata ei tohiks me selliseid intsidente tähelepanuta jätta.

Antud olukorras paistab silma võimupartei soov vallavalitsust politiseerida ja sellega erakondlikku toiduahelat kosutada. Konkursi puhul võis olla tegu vaid näitemängu ja inimeste petmisega. Sellised arengud panevad igal juhul muretsema valla juhtimise pärast.

Erakonnasisese sõltuvusahela pikendamine võib tuua kaasa kogu omavalitsuse arengu pidurdumise, sest erakonnasisesed ja ka erakondadevahelised suhted muutuvad olulisemateks kui suhted vallakodanikega.

Küsimus on selles, kas peale jääb arengule ja väärtuste kaitsele või hoopis isiklikele ja grupihuvidele suunatud kohalik omavalitsus. Igasugune võim kipub korrumpeeruma, kui seda ei kritiseerita.

Ma siiralt loodan, et opositsiooni töö tulemusel muutub valla juhtimine läbipaistvamaks, millest võidavad kõik osapooled, kaasa arvatud praegu võimul olev koalitsioon ja kogu vald.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles