Poliitiline sõltuvusahel pidurdab valla arengut

Järva Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lauri Läänemets
Lauri Läänemets Foto: Erakogu

Endise Käru vallavanema Elari Hiisi tarvis eraldi töökoha loomine Türi vallavalitsuses, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) võimuvõitlus ning koalitsioonipartneri Reformierakonna jõuetus seda pealt vaadates tekitavad kogu Türi valla tuleviku suhtes muret.

Lauri Läänemets

Türi vallavolikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik erakond

Olukorda, kus vallavalitsusse on loodud ametikoht selleks, et erakonnakaaslane tööle võtta, võib nimetada lauspolitiseerimiseks.

Kurb on see, et IRLi sisemängud mängitakse avaliku rahaga, luuakse poliitilisi ametnikukohti ja muudetakse kogu vallajuhtimist järjest segasemaks. Selle kõige juures on kannatajad heausksed inimesed.

Sellist üleolevat avaliku võimu ärakasutamist heidetakse tihti ette Tallinna linnavõimule. Ilmselt on juhtunud sama Türil, kus IRL on liiga kaua valda juhtinud, mugavaks ja julgeks muutnud ning neil kipub tekkima arvamus, et Türi kuulubki neile ja omavolitseda on lubatud.

Arvasin, et minu mõtlemine on liiga rikutud, et IRL nii alatult käituma ei hakka, et «oma mehele» ametnikukoha loob. Ma eksisin. Tegelikult paistis kogu skeem kohe välja ja kuigi olime volikogus vastu algsele ideele, siis tagantjärele tarkus on see, et oleksime pidanud jõulisemalt sekkuma.

Vallavalitsuse algne ettepanek oli luua ametniku koht, mille nimetus oleks abivallavanem. Igas teises suuremas omavalitsuses pole abivallavanem ametnik, vaid poliitik, kes tuleb ja läheb koos vallavanemaga. See on nii Paides, Järva vallas, Tartu ja Pärnu linnas, peaaegu igal pool.

Abivallavanema koht luuakse neis valdkondades, kus võimu teostav koalitsioon on seadnud prioriteedid ning soovib oma eesmärke ellu viia. Täiesti normaalne ja kõigile arusaadav lähenemine, mida oleksime opositsioonina kindlasti toetanud, väljendasime seda ka volikogu istungil.

Pärast mõningast arutelu volikogus otsustati muuta ametikoha nimetus abivallavanemast vallavanema abiks. Nimetuse järgi referent, kuid töö sisult mitte tippametnik, kuhu ametikoht struktuuris paigutati, vaid pesuehtne valdkonnajuht.

Kogu politiseerimise skeemi toetas tõsiasi, et Elari Hiis kinnitati eelmise aasta lõpus vallavalitsuse liikmeks ja ühtlasi vallavanema asendajaks.

Esiteks on praeguse võimukoalitsiooni tava, et kõik vallavalitsuse liikmed on ühtlasi vallavalitsuse töötajad. Teiseks ei saa vallavanemat asendada inimene, kes ei tea, mis iga päev majas tehakse. Juba ainuüksi see viitas, et Elari Hiis peab vallamajas tööle asuma.

Milles on mure? Mure seisneb selles, et ametnik ei lahku koalitsiooni muutudes, vaid on kinnitatud põhimõtteliselt igaveseks oma tööpostile.

Vallavanema vahetudes pingestavad aga poliitilised ametnikud kogu valla juhtimist, sest oht kahe juhtimisviisi põrkumiseks on suur. Arvan, et ma ei pea põhjendama, mis on halba selles, kui avaliku raha eest luuakse võimul oleva erakonna liikmele ametniku töökoht!

Üks põhjus, miks poliitilist abivallavanema töökohta ei loodud, peitub kindlasti IRLi sisevõimuvõitluses. Nimelt on selge, et vallavanem Pipi-Liis Siemann on valinud taktika, kus kedagi temaga samaväärsele positsioonile ei lasta.

Ametniku tasandil olevad alluvad, isegi kui nad on sinu erakonnakaaslased, ei saa nautida valla juhtimisest tulenevat populaarsust. Keegi ei kasva üle pea, seega puuduvad konkurendid.

Iseenesest on endine Käru vallavanem Elari Hiis mõistlik ja võimekas inimene, ei saa tema kohta midagi halba öelda ja eks IRLi Türi pool mõistab seda samamoodi ja näeb ohtu endale.

Seda enam võib tunduda alandav, et sellise tasemega mees paigutatakse kohale, mille nimetus on vallavanema abi, ja mängitakse poliitiliselt auti.

Kurb on see, et IRLi sisemängud mängitakse avaliku rahaga, luuakse poliitilisi ametnikukohti ja muudetakse kogu vallajuhtimist järjest segasemaks. Selle kõige juures on kannatajad heausksed inimesed.

Näiteks need ülejäänud, kes sellele ametikohale kandideerisid ja tõsimeeli uskusid, et neil on lootust. Nad muudeti ühe erakonna mängukanniks, kelle kattevarjus vormistati eelnevalt tehtud põhimõttelist otsust.

Türi valda ei juhi IRL üksi, olulise mõjuga koalitsioonipartner on Reformierakond. Arvestades kogu seda politiseerimist, saab tekkida vaid kaks küsimust. Esiteks, kas Reformierakond üldse on kursis, millega vallavalitsus tegeleb.

Kahjuks pole vallavalitsuses ühtegi Reformierakonna liiget, mis tähendab, et igapäevaküsimused, mis annavad otsustamisel infoeelise, lähevad neist mööda.

Kui arvestada kohtade arvu volikogus, siis peaks õigustatult abivallavanema ametikoht kuuluma hoopis Reformierakonnale. Ei oskagi pakkuda, miks jõuhooba omavad reformierakondlased selles küsimuses eemale jäid. Häid inimesi on neil kindlasti võtta, näiteks Koigi endine vallavanem Margo Hussar, kes pidi nüüd Raplast tööd otsima, või Reformierakonna nimekirjas hea tulemuse teinud Kristina Gudinas.

Teine küsimus võiks olla, et kui Reformierakond teadis sellest plaanist, siis miks sellisel politiseerimisel üldse lastakse toimuda.

Muide, võimu hoidmiseks sobivad sellised skeemid hästi. Ma ei taha kellegi pädevust kahtluse alla seada, antud juhul ainult politiseerimise vaatenurgast vaadates võiks küsida, kui palju on veel Türi vallal juhtivaid ametikohti, kus olevad inimesed ei ole seotud võimul oleva erakonnaga.

Isegi kui on võimalus rahulikult ja viisakalt luua vallavanema kõrvale abivallavanem või kaks, betoneeritakse oma inimesed ametnikuna isikkoosseisu, olgu selle põhjus rivaalitsemine erakonnas või teadlikult valitud taktika.

Olen juba viidanud sellele, et niisugune sõltuvusahel, kus juhid ja juhtivametnikud on peamiselt seotud ühe erakonnaga, pidurdab kogu omavalitsuse arengut, sest kuidas sa ikka parteikaaslast tema laiskuse või rumaluse pärast korrale kutsud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles