Levinumate nakkushaiguste esikümme on sajandi jooksul väga palju muutunud

Silvi Lukjanov
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto on loo juures illustratiivselt
Foto on loo juures illustratiivselt Foto: Erakogu

Kui võrrelda Eesti Vabariigi algusaastatel levinud nakkushaiguseid praegustega, on pilt täiesti erinev. Vaata, mis olid kümme sagedasemat haigust 1919 ja 2016.

Statistikablogi kirjutab Statistikaameti peaanalüütik Eve Telpt, et ajutine Valitsus võttis 1919. aasta veebruaris vastu määruse, mille järgi tuli registreerida 21 nakkushaigust (tollal nimetusega „külgehakkavad haigused“). Esimese aasta jooksul registreeriti kokku 10 873 haigusjuhtumit.

Kõige rohkem (30%) oli nende seas verist kõhutõbe ehk düsenteeriat, mida registreeriti aasta jooksul 3284 korral ehk 31 haigusjuhtumit iga 10 000 elaniku kohta. Teised sagedamini registreeritud nakkushaigused olid sarlakid (2100), leetrid (1754) ja plekiline soetõbi ehk plekitüüfus (1232).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles