/nginx/o/2017/01/06/6232689t1h463a.jpg)
Viimastel aastatel on hoolekandeasutustes olnud umbes 10 tulekahju aastas. Kokku on Eestis umbes 350 hoolekandeasutust. Tulekahjude tekkepõhjused on erinevad, näiteks on proovitud põlema panna voodeid. Enamik põlengute põhjuseid on olnud sellised, kus ei saagi otseselt midagi ära hoidmiseks teha, vaid võtmekohaks on tulekahju kiire avastamine ja personali oskuslik tegutsemine.
Eesti lähiajaloo rängim hoolekandeasutuse põleng toimus aastal 2011. 7 aastat tagasi, 20. veebruaril hukkus Haapsalu Lastekodus toimunud põlengus tagajärjel kolm tüdrukut, viis 7–16-aastast poissi ja kaks 20–21-aastast hooldusalust. Haapsalu äärelinnas paikneva asutuse kasvandikud on raske või sügava puudega noored inimesed.
Hoolekandeasutustes tuleb omanikul/valdajal tuleohutuse tagamiseks panustada rohkem, sest tulekahju korral sealsed elanikud ennast ise päästa ei suuda. Reidid keskenduvad korralduslike nõuete kontrollile, sest Päästeamet on hoolekandeasutusi täieliku kontrolli formaadis külastanud ja ehituslikud nõuded on enamasti korras. Paigaldatud signalisatsioonisüsteemist on aga vähe kasu, kui see on näiteks poole hoone osas välja lülitatud või tuletõkkeuste sulgurid on liikumise võimaluste kergendamiseks lahti võetud. Kontrollid toimuvad 5.-9. märts.