Mitmel eelmisel 24. veebruaril seiklushimulisi inimesi Järvamaa metsadesse ja rabadesse toonud elamusretk tuleb ka tänavu, küll veidi maakonna piirist ülespoole Paunkülas.
Elamusretk kutsub pühal päeval seiklema
22. veebruar 2018, 14:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See on vabariigi aastapäeva eriretk Paunküla looduskaitsealale ja sealsetele matkarajadele. Retkele starditakse rühmiti laupäeval kell 11 Tallinna–Tartu maantee äärest Paunküla matkaraja algusest.
Just arutasime korraldajatega, kas eriretkega kaasas käivatele kiluvõileibadele keedame riigi 100. aastapäeva puhul ka munad peale. Üksmeelne otsus oli, et keedame.
Korraldajad lubavad järvedega väiksel alal laiuvat mitmekesist matkarada ja mõningast rabamaastikku.
Kiluvõileivad ja maalingud
Nagu ikka, oodatakse inimesi kohale sinimustvalges rõivastuses ja ülevas meeleolus. Viimast pole tegelikult vaja mainidagi, sest sobilik meeleolu tekib elamusretkede korraldaja Kunnar Karu kogemust mööda eriretkedel alati.
Olgu need Kakerdaja rabas nagu eelmisel aastal või saagu alguse Simisalust nagu 2016. aastal. «24. veebruar on ikkagi pidupäev. Matk, sealt saadav emotsioon ja sinimustvalge lipuga pilt on paljudele vabariigi aastapäeva parim osa,» ütles Karu. «Just arutasime korraldajatega, kas eriretkega kaasas käivatele kiluvõileibadele keedame 100. aastapäeva puhul ka munad peale. Üksmeelne otsus oli, et keedame.»
Karu lisas, et kambavaim on tähtis. «Isegi kui tuled välja ilma kostüümita, siis kohapeal saab alati lasta sinimustvalgeid lippe endale peale joonistada. Nii mõnigi tõsine mees lükkab põse ette ja saab lipu peale. Miks ma mitte. Sellisel päeval!» lausus ta.
Karu ütlust mööda on vabariigi aastapäeva retk erilisem üritus kui tavaretk ning sealt käib päris palju uusi inimesi. «Sel põhjusel oleme retke korralduskohtadena eelistanud rohkem tuntud ja läbipääsetavaid kohti,» sõnas ta.
Karu tõi näiteks jaanuari retke Pärnumaal Eesti-Läti piiri lähedal. «Aastapäeva retk sellises koha kindlasti ei tule. Inimesed tahavad ju minna paraadi vaatama või kodus presidendi vastuvõtule kaasa elada, peame arvestama, et retkepaigast oleks lihtne koju tagasi sõita. Kesk-Eesti ja Järvamaa sobib meile seega eriti hästi,» lausus ta.
Järvamaa on Karu selgitusel elamusretkede korraldajatele päris tuttav kant erinevalt Tartumaast, kuhu tal tartlasena oleks justkui hea ja kodulähedane inimesi seiklema viia, aga kus loodus erinevalt Kesk-Eestis uute ja eriliste paikade avastamiseks suuri võimalusi ei paku.
Olen toas-söön-joon-vaatan televiisorit
Elamusretkede hooaja viimane etapp on 15. detsembril Järva vallas Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus. Tegemist on õhtuse pealampide valguses kulgeva retkega.
Keskuse juhataja Kalju Kertsmik ütles, et see on esimene kord elamusretke inimestele keskuse võimalusi kasutada. «Viimaste aastate detsembrid on talviste olude poolest olnud päris lahjad, meie oleme rõõmsad, et uued inimesed avastavad keskuse võimalusi, tuleb juurde kliente ja meie tuntus suureneb,» ütles ta.
Kunnar Karu on pannud tähele, et pühad päevad, olgu need jõulupühad või vabariigi aastapäev, ei kulge paljudel inimestel enam tavapärases rütmis, et olen toas, söön ja joon liiga palju, vaatan televiisorit. «Inimeste elutempo on sedavõrd kiirem, et kellelgi ei ole enam aega ega tahtmist kolmepäevastele söömaorgijatele pühenduda,» lausus ta. «Võimalused vaba aega veeta on aastatega laienenud. Vahvaid üritusi, eriti sel aastal on kõigi tarvis.»
Ka Valgehobusemäe keskus on riigipühadel, olgu need talvised või suvised, alati avatud olnud. «Inimesed on juba vabadel päevadel rohkem ringi liikumas ja peame olema avatud,» põhjendas Kertsmik. «Ega see, et inimesed puhkavad, ei tähenda seda, et meie peaksime puhkama.»
Elamusretkedel täitub märtsis esimesest retkest kümnes aasta. «Üritame igal kuul avastada uut maakonda. Sarja teine mõte on külastada paiku, kuhu inimesed niisama ei satu või omapäi ei taipa minna,» selgitas Kunnar Karu. «Liigume kõndides, kas käimiskeppidega või ilma, ja talvised abivahendid on vajadusel räätsad.»
Suvekuudel on elamusretkede asemel kavas elamusmaratonid, kus on valida kolme 42, 21 ja 10 kilomeetri vahel, mida osalejad läbivad sobivalt valitud tempos.
Tänavu on kavas üheksa elamusretke ja neli elamusmaratoni üle Eesti. Kogu hooaja vältel kogutakse läbitud kilomeetrite alusel elamuspunkte ning Valgehobusemäel saavad aktiivsemad preemia.
Paunküla retke grupp pandi lukku nädala alguses, teadaolevalt tuleb sinna laupäeva veetma 170 inimest. Kui peab paika ilmaennustus, mis lubab laupäevaks külma ilma, siis retke pikkuseks võiks jääda 12-13 kilomeetrit ja läbimisajaks kujuneda kolm-neli tundi.
Lühemaid rabamatku korraldatakse 24. veebruaril ka Järvamaal. Purdi külaselt kutsub kell 11 Purdi mõisa juurde, et sealt üheskoos rabasse liikuda.
Küll hoiatatakse, et rabas puudub laudtee. Seega jalga vettpidavad ja soojad jalanõud ning selga ilmale vastav riietus. Retke pikkus on umbes kuus kilomeetrit, mille läbinuid ootab mõisas väike suupiste ja kuum tee.
NUMBRID
2500
inimest võtab aasta jooksul elamusretkedest ja -maratonidest osa
4000
osaluskorda tuleb hooaja jooksul kokku
80 000
km kõnnitakse aasta jooksul maha