2017. aasta liiklusloendustulemuste põhjal kasvas keskmine liiklussagedus riigiteedel võrreldes 2016. aastaga 3,6% ehk 935-lt autolt 968 autoni ööpäevas. Liiklusloenduse andmed on oluliseks sisendiks maanteede projekteerimisel, ehitamisel ning hooldamisel.
2017. aastal oli põhiteede aasta keskmine liiklussagedus 5266 autot ööpäevas (võrreldes 2016. aastaga kasv 4,6%), tugiteedel 1559 autot ööpäevas (kasv 1,8%) ja kõrvalteedel 298 autot ööpäevas (kasv 2,5%).
Suurem liiklus on koondunud suuremate linnade või tööstuspiirkondade ümbrusse. Suurima liiklusega teelõik asub jätkuvalt Tallinna linna piiril Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel, mille lõigul 13,0-13,8 km mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 31 616 autot ööpäevas. Teised suurema liiklusega teelõigud on Tallinna–Narva maanteel 9,2-11,0 km, kus sõidab 30 428 ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel 5,5-8,7 km, kus sõidab 24 987 autot ööpäevas.
Põhiteedel kasvas liiklus võrreldes 2016. aastaga enim Tallinna ringteel (8,3%) ja madalaim kasv oli Tallinn–Paldiski maanteel (0,7%).
Püsiloenduspunkte on Eesti riigiteedel 98, millest 59 asuvad põhiteedel, 36 tugiteedel ja 3 kõrvalteedel.
Liiklussagedust ja selle kasvu mõjutavad mitmed tegurid, millest olulisemad on üldine majanduse areng, kütuse hinna muutus, erinevad maksud, kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng, teede läbilaskvus jne.
Püsiloenduspunkte on Eesti riigiteedel 98, millest 59 asuvad põhiteedel, 36 tugiteedel ja 3 kõrvalteedel.
Liiklusloenduse kokkuvõtet täies mahus saab lugeda siin.