Kaitseväeteenistusest viilija võib juhilubadeta jääda (1)

Merit Männi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Eesti Kaitsevägi
  • Lõpliku otsuse langetab igal konkreetsel juhul halduskohus
  • Soomes karistatakse kõrvalehoidjaid muuhulgas vanglakaristuse või koduarestiga

Valitsus kiitis neljapäeval heaks seaduseelnõu, mis annab võimaluse hakata piirama kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidjatele väljastatud õiguste ja lubade kehtivust ning väljastamist.

Kaitsevägi ja Kaitseressursside amet saavad hakata kohtult taotlema mootorsõiduki juhtimise õiguse, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse, relvaloa, relva soetamisloa, kalastuskaardi ning jahipidamisõiguse kehtivuse peatamist või väljastamist.

Lõpliku otsuse langetab igal konkreetsel juhul halduskohus. Piiravate meetmete rakendamist taotletaks puhul, kui isik hoiab hoolimata hoiatustest ning korduvate kutsete saatmisest jätkuvalt kaitseväekohustuse täitmisest kõrvale. Kaitseminister Jüri Luik sõnas, et eelnõu eesmärk on vähendada kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidjate hulka, et riigikaitse prioriteedid saaksid täidetud. „Väikeriigis nagu Eesti on reservarmeel ülioluline roll ja kaitseväekohustuse täitmata jätmine ei ole naljaasi. See on kohustus, mille täitmist tuleb võtta tõsiselt,“ ütles Luik.

Uute meetmete määramisel lähtus Kaitseministeerium Soome kogemusest, kus kaitseväekohuslastel, kes keelduvad asumast aja- või asendusteenistusse, piiratakse reisidokumentide väljastamist. Soomes karistatakse kõrvalehoidjaid muuhulgas vanglakaristuse või koduarestiga.

Eelmisel aastal jättis arstlikku komisjoni esmakordsel kutsumisel ilmumata 17% kutsututest. Arstlikku komisjoni ilmumata jätmise tõttu tegi Kaitseressursside Amet 1031 sunniraha nõuet 710 isikule, kellest vaid 78 ilmus pärast seda arstlikku komisjoni. Ajateenistuskohustust asus 2017. aastal täitma 3396 kutsealust ja 34 naist. Ajateenistusse jättis möödunud aastal ilmumata 244 kutsealust. 2017. aastal lõpetas ajateenistuse ja määrati sõjaaja ametikohale 2768 reservväelast. Ennetähtaegselt vabastati teenistusest 632 ajateenijat, neist tervisliku seisundi tõttu 603. 2017. aastal planeeriti kutsuda õppekogunemistele 3461 reservväelast, samuti nähti ette kuni 400 vabatahtliku osalemise võimalus. Õppekogunemistel osales pea 70% planeeritust ning lisaks 316 vabatahtlikku. Väljasaadetud kutsetest osalemaks reservõppekogunemisel ei jõudnud adressaadini 22%, õppekogunemistele ei ilmunud kohale 20% kutsututest.

 
Väikeriigis nagu Eesti on reservarmeel ülioluline roll ja kaitseväekohustuse täitmata jätmine ei ole naljaasi. See on kohustus, mille täitmist tuleb võtta tõsiselt
Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles