Kasvu taga on nii rohkem toetusi, suurenenud piimalehmade arv kui ka peatunud sigade arvu vähenemine ning vaatamata vihmasele sügisele suurenenud ka teravilja kogusaak.
Maaeluministeeriumi koostatud põllumajandussektori 2017. aasta ülevaatest selgus, et põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus oli 2017. aasta esialgseil andmeil 906 miljonit eurot, mis on 21protsenti enam kui eelnenud aastal.
Näiteks taimekasvatussaaduste toodangu väärtus suurenes 19 protsenti, sealhulgas enim suurenes teraviljatoodangu väärtus – 56 protsenti ning loomakasvatussaaduste toodangu väärtus 27 protsenti, sealhulgas piimatoodangu väärtus 40 protsenti.
Maaeluminister Tarmo Tamm sõnutsi on põhjust rõõmustada, sest põllumajandussektori sissetulekud on taas suurenenud pärast 2016. aasta järsku langust ning jõudnud 2015. aasta tasemele. 2017. aastal toodeti lisandväärtust koos toetustega 310 miljonit eurot,“ märkis Tarmo Tamm.
"Põllumajandussektori sissetulekud on taas suurenenud pärast 2016. aasta järsku langust ning jõudnud 2015. aasta tasemele."
Maaeluminister rõhutas, et põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arengu soodustamiseks maksti 2017. aastal ühise põllumajanduspoliitika raames ja riigiabina kokku toetust 301,4 miljonit eurot, millest 124 miljonit eurot otsetoetustena, 19,2 miljonit eurot täiendavate üleminekutoetustena, 19,3 miljonit eurot turukorraldusmeetmetena, 132,5 miljonit eurot maaelu arengukava toetustena ning 6,4 miljonit eurot siseriiklike toetustena. „2016. aastaga võrreldes toetused kasvasid - otsetoetuste eelarve oli eelmisel aastal kokku 123,7 miljonit eurot, kuid 2016. aastal 114,5 miljonit eurot,“ tõi minister Tarmo Tamm välja.
Maaeluministri sõnutsi on põhjust head meelt tunda ka selle üle, piimalehmade arv, mis turukriisi ajal järk-järgult vähenes, stabiliseerus 2017. aastal ning pöördus aasta lõpuks väikesele kasvule jõudes tasemele 86 400 looma. „Aastate võrdluses registreeriti piimalehmade arvu suurenemine enne 2017. aastat viimati 2013. aastal,” märkis ta. Piima kokkuostuhind püsis 2017. aastal üle 30 € / 100 kg ning aasta keskmisena küündis 32,7 € / 100 kg, mis ületas 2016. aasta keskmist hinda 37%.
Maaeluminister rõõmustas ka, et peatunud on sigade arvu vähenemine. Sigade arv oli 2017. aasta 31. detsembri seisuga 18 600 looma võrra suurem kui eelnenud aasta lõpus. Aastatel 2014–2016 vähenes sigade arv umbes 92 000 võrra. Sealiha keskmine kokkuostuhind oli 2017. aastal 1626 € tonni kohta, mis on umbes 8% suurem kui 2016. aastal ja 9% suurem kui 2015. aastal.
Veiseliha toodeti 2017. aastal ligi 30 protsenti vähem kui aasta varem, kuid veiseliha kokkuostuhind oli 2017. aasta keskmisena 2163 €/t, mis on viimase viie aasta kõrgeim.
Kanamunade hind oli 2017. aastal Eestis keskmiselt neli protsenti kõrgem kui eelnenud aastal. Kui Euroopa Liidu liikmeriikides oli 2017. aastal kanamunade keskmine hind võrreldes 2016. a märkimisväärselt kõrgem, siis Eestis jäi hind teiste ELi liikmesriikidega võrreldes üheks madalamaks ja hinnatõus üheks tagasihoidlikumaks.
Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt oli põllukultuuride kasvupind 2017. aastal kokku 665 tuhat hektarit, mis on üks protsent väiksem kui eelnenud aastal. Teravilja kasvatati 331 tuhandel hektaril. Kuna koristusperiood oli väga vihmane, siis kujunes teravilja kogusaagiks 1 312 000 tonni, mis oli siiski oluliselt kõrgem 2016. aasta näitajast. Teravilja keskmised kokkuostuhinnad olid 2017. aastal kõrgemad kui eelnenud aastal, vaid kaera kokkuostuhind oli seitse protsenti madalam.
2017. aastal deklareerisid põllumajandustootjad makse 72 miljoni euro väärtuses, mis on 18 protsenti rohkem kui 2016. aastal. Endiselt deklareerisid enim makse piimakarjakasvatajad.