Türi põhikooli VIII klassi õpilased Saale Liisbet Tõrv ja Eleen Asten korraldasid eelmisel reedel IV–VI klassidele Draamaöö. Koolimajja tuli lugedes ja näideldes ööd veetma ligi 50 õpilast.
Lugemist jagus terveks ööks
10. aprill 2018, 09:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eleen Asten selgitas, et VIII klassis kohustusliku loovtööna võivad noored korraldada ka mõne ürituse. Nii otsustasidki ta koos Saale Liisbet Tõrvaga teha midagi lahedat ja õpilastele meeldejäävat.
Draamaöö algas õhtul kell seitse. Ettevõtmistega oli sisustatud terve õhtu ja osa ööstki. «Valisime välja kuus näidendit ja jagasime need töötubade vahel ära. Kõik õpilased panid end kirja meelepärase näidendi juurde ja asusid koos kaaslastega tegutsema,» selgitas Asten.
Neil tuli näidend läbi lugeda, valmistada seda tutvustav plakat ning välja valida ja lavastada näidendist üks stseen, milles osaleksid kõik õpilased. Aega selleks oli kaks ja pool tundi. «Kui töö sai tehtud, ootasid sööklas preemiaks pannkoogid moosiga ja kuum tee,» sõnas Asten.
Pärast õhtueinet sai iga töörühm võimaluse oma loomingut esitada. «Kõigepealt tutvustati plakateid ning seejärel esineti näidenditega. Nalja ja naeru pakkus see nii esinejatele kui ka publikule,» lausus Tõrv.
Keskööl saabus üllatuskülaline Kristjan Lüüs. Kõigile tuntud noor näitleja rääkis endast, näitas harjutusi näolihaste treeninguks ja lõpuks valis laste plakatite järgi välja kaks etendust, mida uuesti vaadata. Näitleja jäi noorte seltsi peaaegu öörahuni, mis saabus alles kell neli.
Seni panid õpilased end proovile viktoriinis, mille teema oli draama ja näitekirjandus. Suurt põnevust pakkus ka pimeorienteerumine, kus tuli joosta pimedas koolimajas ning leida punktid ja lahendada ülesandeid.
Peale selle lavastasid õpilased luuletust ja vaatasid filmi “Netis sündinud”. Nii mõnigi oli ööst nii väsinud, et uinus juba vaatamise ajal. Tulede kustudes saabus kohe vaikus ja kuulda oli vaid vaikset nohinat. Uneaega jagus vaid mõneks tunniks, sest kella üheksaks pidi maja juba puhas olema.
Saale Liisbet sõnas, et korralduse kohta kuulsid nad kiidusõnu ning õpilased olid veendumusel, et sellist üritust võiks teha ka järgmisel aastal.