Just nii läks verekeskuse inimestel Aravete doonoripäeval

Doonoripäev Port Artur 2-s. Doonor, verekeskus, pärnu haigla, veri, nõel, vereloovutus Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Eile toimus Aravete kultuurimajas järjekordne Järvamaa doonoripäev.

 

Verekeskuse kommunikatsioonispetsialist Urve Pals-Valdna ütles, et Aravetel läks doonoripäev hästi - külastusi oli 36 (neist 3 esmast) ja annetusi 32, verd koguti ligi 15 liitrit.

Järvamaa järgmine doonoripäev on 19. aprillil kl 10.30 -15 Paide Muusika- ja Teatrimajas. Aravetel korraldatakse võimalusel doonoripäev sügisel.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18–60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Meestel peab kahe vereloovutamise vaheline aeg olema 60 päeva ning naistel soovituslikult 90 päeva.

Doonoripäeva külastamiseks tuleks varuda umbes 45 minutit, millest vereloovutus võtab 5 kuni 10 minutit ning ülejäänud aeg kulub ankeedi täitmisele, meditsiinilisele läbivaatusele ning väikesele puhkusele pärast vereandmist. Vereandmine on valutu ja ohutu protseduur, mille käigus võetakse doonorilt 450 ml verd. See moodustab kõigest 8% kogu täiskasvanu inimese verest. Vere maht taastub kohe, vererakkude arv keskmiselt 72 tunni jooksul.

Loovutades verd saame olla kindlad, et Eesti haiglate verevarud on piisavad. Verepuudus on meie kõigi ühine mure, sest abivajaja rolli võivad õnnetu juhuse tõttu sattuda ka meie sõbrad, lähedased ja tuttavad ning doonorivere olemasolust võib ühel päeval sõltuda ka meie enda elu

Loovutades verd saame olla kindlad, et Eesti haiglate verevarud on piisavad. Verepuudus on meie kõigi ühine mure, sest abivajaja rolli võivad õnnetu juhuse tõttu sattuda ka meie sõbrad, lähedased ja tuttavad ning doonorivere olemasolust võib ühel päeval sõltuda ka meie enda elu

Vereloovutusele tulles tuleb kaasa võtta pildi ja isikukoodiga isikut tõendav dokument.