Vargamäed külastades võib märgata, et ümbrus võrreldes romaani maastikukirjeldusega on palju muutunud. Kraavide kaevamine ja vee ärajuhtimine võimaldab saunikute hoonete juures jalutada ilma, et tekiks sohhu vajumise oht. Mets on kasvanud nii suureks, et talu väravast ei paista enam Järva-Madise kiriku torni ega kuule kellade helinat. Siinse looduse muutust on põhjustanud jõe süvendamine, karjatamise lõpetamine ja ümberkaudsed suured kuivendustööd.
21. aprillil kl 12 toimub Vargamäel seminar „Kultuur ja maastik“, kus muuseumi kuraator-varahoidja Siiri Kvellkõneleb eelpooltoodud teemadel, lisaks tuleb juttu soode taastamisest ja soodest eesti kirjanduses.
Tänapäeval on ilmsiks tulnud, et sood on vajalikud ning on hakatud soomaastikke taastama. Väärtuslik on puutumatu soo, kus on puhas vesi, ainulaadne taimestik ja loomastik ning soo on ka oluline süsiniku siduja. Sellest täpsemalt räägib rakendus-geoloog Marko Kohv, kes töötab ELFis soode taastamise projektis. Peale Tammsaare on soode temaatikat kirjanduses käsitlenud ka näiteks Oskar Luts. Sellest, kuidas eesti kirjanikud on soid kujutanud räägib keskkonnateadlikkuse spetsialist Piret Pungas-Kohv.
Järvamaa loodusmees ja fotograaf Tarmo Mikusaar jagab oma kogemusi rabamatkadelt ning näitab oma loodusfotosid.
Loe edasi siit!