Külastusmäng kutsub mõisasid avastama

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Olustvere mõis, üks olümpiaadil uuritud mälupaikadest. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

130 Baltimaade ajaloolist mõisa ja linnust avavad 2018. aasta suvel oma uksed külastajatele. Mäng on pühendatud Balti riikide sajandale aastapäevale ja Euroopa Kultuuripärandi aastale

 

Kolme riigi mõisate ühendused on ühendanud jõud, et tutvustada mõisate võrgu tihedust ja nende omavahelisi seoseid ning tõsta esile mõisate tähtsust kultuuri, majanduse ja oma piirkonna arengu vedurina nii ajaloos kui tänapäevalgi. Mäng kestab 24. maist 16. septembrini.

Kolme riigi mõisate ühenduste eestvedamisel ühinevad mõisad sümboolseks Balti mõisate ketiks. Nii Baltimaade minevik kui ka tänapäev pakub põnevaid väljakutseid nii kultuuripärandi kui ka kultuuride vaheliste seoste mõtestamisel. Üks intrigeerivaid teemasid on ka mõisate saatus 20. sajandil. Varasemad poliitilise jõu kantsid, arhitektuuri- ja kultuurielu pärlid, kuulsate maadeavastajate, kunstnike, kirjanike, teadlaste jt kodud said endale hoopis uue kasutuse, väga paljud jäid aga lihtsalt lagunema. Mõisate taassünd algas tasapisi 1980. aastatel. Nende uurimine ja esimesed suured restaureerimistööd sillutasid aga teed taasühinemiseks Euroopa kultuuriruumiga 1991. aastal.

Mõisate säilitamisel ja hoidmisel on vaeva näinud nii riigiametid kui ka omavalitsused. Aga ka sajad eraomanikud, kes on panustanud oma aega, raha ja energiat mõisate hiilguse taastamiseks. Tänane väljakutse on taastada mõisa roll kohaliku majanduse ja kultuurielu keskusena vastukaaluks  linnastumisele ja maapiirkondade tühjenemisele.

Mõisaomanike eestvedamisel sündisid kõigis kolmes riigis juba 2000. aastate alguses mõisate ühendused, et vahetada teadmisi ja kogemusi ning üksteist toetada. Tänavune külastusmäng on esimene suurem kolme riigi mõisate ühenduse ühine ettevõtmine. Mängu eesmärk on tutvustada mõisaid kui ajaloolist võrgustikku, otsida sarnasusi ja erinevusi ning tutvustada tööd, mis on tehtud meie ühise pärandi hoidmisel.

Mängus osalevate mõisate ring on suur. Külastajatele on avatud mõisad, mis on juba tuntud oma suurepärase restaureerimise, muuseumite ja kultuurisündmuste poolest. Aga mõisaid mida avastada, on palju rohkem, olgu nad siis suured või väikesed, heas seisukorras või alles tõsisema korrastamise ootel. Kõik nad on ajaloo tunnistajad ja igal neist on võimalus mõjutada oma ümbruskonna kultuurilist ja majanduslikku arengut.

Külastusmängu sümbol on võti, mis avab uksed põnevate avastusteni.

Mõisate külastusmäng on pühendatud Eesti, Läti ja Leedu 100. aastapäevale ja Euroopa kultuuripärandiaastale, aga samuti kõigile neile inimestele ja organisatsioonidele, kelle missioon on hoida meie väärtuslikku mõisapärandit.

AJAKAVA:

Mängu toimumisaeg 24. mai kuni 16. september

17. mail pressikonverents Riias Läti 100 Infokeskuses, Läti Rahvusraamatukogus Mūkusalasiela 3, Riga, registreerimine: LV@visitbalticmanors.com

24. mail mängu avamine Corelli Musicu kontserdiga Alatskivi lossis (täpsustub)

28. oktoober kokkuvõtted ja lõpuüritus Lätis (täpsustub)

REEGLID:

Mängu eesmärk on kutsuda külastajaid terve suve jooksul võimalikult paljudesse mõisatesse. Kõik mõisad ei ole iga päev lahti. Oluline on lähtuda reisiplaanide koostamisel mõisamängu veebikalendrist. Info avatud mõisate, sündmuste ja sissepääsutasude kohta on alates mai keskpaigast olemas mängu kodulehel www.visitbalticmanors.com; https://www.facebook.com/visitbalticmanors/

Külastajad saavad igast mõisast oma külastajakaardile templi või kleepsu. Kõigi osalejate vahel, kes on külastanud vähemalt 5 Eesti ja 10 naabermaade mõisa, loositakse 28. oktoobril mängu lõpuüritusel auhinnad. Auhinnad panevad loosirattasse osalevad mõisad.

Tagasi üles