Üle Eesti kokku tulnud skaudid korrastasid Tagametsa jahilossi

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Aivar Aasma

Nädalavahetusel olnud “Teeme ära” talgupäeva ajal kogunes mitukümmend skauti ja skaudisõpra üle Eesti Tagametsa jahilossi juurde Järvamaal ja Liivoja talu õuele Pärnumaal, et ajaloolistes paikades kevadine koristus ära teha.

 

Suur hulk asjalikke vabatahtlikke jõudis nii jahilossis sees kui ka selle ümbruses ära teha suure töö. Muuhulgas paigaldati igakevadiselt Saarjõe kaldale tagasi ujumissillad, mida saavad kasutada ka kohalikud elanikud. Lisaks tehti korda teeäärsed köidistega ehitatud aiad, sätiti uueks hooajaks paika majutuskohad, laoti riita küttepuud, tehti suurem saunakoristus. 

„Tõeline talguhõng peitub koostegemises ja meie seekordne talguliste seltskond oli väga hästi meeskondadena toimiv – igaühel oli oma kindel tööots ning ühiselt jõudsime imeilusa ilmaga kõik plaanitud tööd ära teha,“ ütles skautide talgujuht Sirje Pool. “Ka kõik talgulistega kaasas olnud lapsed said oma panuse anda laagrikeskuse korrastusse, et suvel siia skaudilaagrisse tulles oleks metsaalune langenud okstest puhas ja ühtlasi õppida nii juba väiksest peale meie ühist skaudikodu korras hoidma.“

Lisaks Tagametsa talgutele olid Skautmasterite Kogu eestvedamisel kevadtalgud ka Liivoja talu õuel, mis oli  Eesti skautluse rajaja Anton Õunapuu kodukoht. Sealsetegi talgute käigus sai tehtud palju, näiteks lõpetati poolelioleva silla ehitus. Samuti võeti maha ja tükeldati langenud puud ning lõigati võsa ja korrastati hoovi.

„Tõeline talguhõng peitub koostegemises ja meie seekordne talguliste seltskond oli väga hästi meeskondadena toimiv – igaühel oli oma kindel tööots ning ühiselt jõudsime tänu imeilusale ilmale kõik plaanitud tööd ära teha.

Tagametsa jahilossi lasi ehitada  Kabala mõisnik parun Victor von Taube 1914. aastal linnujahilossiks. Enne teist maailmasõda kasutati hoonet algkooli, metsatööliste majutuskoha ja ka Viljandi vangla üksusena. 1990ndate aastate lõpus ostis Eesti Skautide Ühing jahilossi ära ning 2005. aastal renoveeriti loss täielikult.

Eesti Skautide Ühing on osa rahvusvahelisest noorteliikumisest, mis on tegutsenud juba alates 1995. aastast, pakkudes noortele mitmekülgseid ning arendavaid vaba aja veetmise võimalusi, milles pööratakse rõhku noorte arendamisele skautlike meetodite abil ehk läbi tegevuste õppimisele.

Skautliku liikumise sihtrühm on kõik Eestis elavad 6–26aastased noored ning noortega tegelevad või sellest huvitatud täiskasvanud. Ühing on 1200 liikmega riigi üks suurimaid ning sel aastal korraldatud Emori uuringu põhjal ka tuntuim noorteorganisatsioon. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles