Selleks, et ka meie lastel ja lastelastel oleks olemas terved, tugevad ja liigirikkad metsad, peame nende eest juba täna hoolt kandma. Eestis on mitukümmend tuhat metsaomanikku, kes saaks toetuse abiga investeerida oma noore metsa tulevikuväärtuse tõstmisse. Panime kirja kolm põhjust, miks sellele just praegu mõelda võiks.
Tulevikus suurem tulu
Noore metsa hooldamisega kujundame „võsast“ tulevikumetsa ja anname väärtuslikele puuliikidele paremad kasvutingimused. Valgustus- ja harvendusraiega antakse noores metsas puudele ruumi ja rammu kasvamiseks ning kujundatakse puistu liigiline koosseis tulevikus. Näiteks võib samas kasvukohas kasvada meile tuttava ilmega pohlamännik või metsakasvatuslikke võtteid kasutamata hoopis kaasik.
Pärast hooldusraieid on alles jäänud puudel rohkem valgust ja toitaineid mistõttu nad kasvavad kiiremini ja jämedamaks. Nii sirguvad tulevikus tugevamad ja kvaliteetsemad puistud, mis toovad metsaomanikule ka suuremat majanduslikku kasu.
Maaülikoolis uuriti valgustusraiete majanduslikku mõju 2000ndate keskel. Tookord leiti, et investeering tasub end suurema arvestusliku aastatulu näol ära juba 8 aastaga. Uuendusraieikka jõudes võib hooldatud mets omanikule pakkuda mitmekordset tulu. Hooldatud metsa väärtus on suurem ka tänu selle kenamale väljanägemisele ning parematele liikumisvõimalustele, mis muudavad hõlpsamaks metsas erinevate teenuste pakkumise.
Praegu veel võimalus toetust küsida
Et motiveerida metsaomanikke oma metsas toimetama ja noort metsa hooldama, makstakse hooldusraiete tegemiseks maaelu arengukava vahenditest toetust. Valgustus- ja harvendusraiete tegemiseks kuni 30aastases metsas on tänavuses toetuseelarves kokku 1,5 mln eurot. Varasemad aastad on näidanud, et kõik nõuetekohased hooldusraie toetuse taotlused saavad ka rahastatud.
Metsaomanikel tasub juba praegu toetuse küsimise võimalust kasutada, sest mõne aasta pärast ei pruugi seda enam olla. Praegu maaelu arengukavas kokkulepitud toetusmeetmed lõppevad 2020. aastaks ning EL poolt eraldatavate struktuurivahendite vähenemise tõttu on järgmise perioodi eelarvesummad kindlasti tunduvalt väiksemad. Kas ja kui palju siis metsakasvatust toetatakse, ei tea praegu veel keegi.
Tänavu saab Erametsakeskusest metsahoolduse toetust küsida 28. maist 8. juunini. Toetatakse kuni 30aastases puistus hooldusraiete tegemist, töödega võib alustada juba taotluse esitamisele järgneval päeval. Toetussumma on 159 eurot hektari kohta, mis peaks katma vähemalt poole tegelikest kuludest. Toetust saab küsida kohaliku metsaühistu kaudu või e-PRIA portaalis. Taotlemistingimuste kohta leiab lisainfot erametsaportaalist www.eramets.ee/toetused/metsameede.
Kui ise ei oska, on abistajad olemas
Suur osa metsaomanikest elab oma metsast kaugel ning selle seisukorrale igapäevaselt ei mõtle. Erinevate metsakasvatuslike tööde ettevõtmisel saavad aga sageli takistuseks aja ja teadmiste puudus. Sellises olukorras tulevad omanikule appi kohalikud metsaühistud.
Tavaliselt mittetulundusühingutena tegutsevates metsaomanike ühendustes on olemas metsatööde planeerimiseks ja teostamiseks vajalikud teadmised ja kontaktid, samuti on ühistutes olemas kogu metsatoetuste taotlemist puudutav informatsioon. Metsaomanik saab metsaühistust endale vajaliku info ja juhiseid oma metsa eest hoolitsemiseks. Kui aga endal ei ole soovi oma metsaga tegeleda, korraldavad metsaühistu spetsialistid kõik vajalikud tööd metsaomaniku jaoks ise ära.
Ühistud on järjepidevalt tõstnud metsaomanikele pakutavate teenuste hulka ja kvaliteeti. Selle tunnistajaks on ka stabiilselt kasvav metsaühistuga liitunud metsaomanike arv, mis on ületanud juba 12 tuhandet. Järvamaal tegutsevate metsaühistute kohta saab lisainfot erametsaportaalist www.eramets.ee/jarvamaa-metsauhistud.