Imavere vallas Käsukonna külas käis laupäeva õhtul kella seitsme ajal kõrvulukustav kärgatus.
Esimene maru lõhkus puid ja tappis koera
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Polnud kahtlustki, et pikne on kuhugi sisse löönud, kuid et suitsu ei paistnud tõusvat, hingasid kohalikud kergemalt, sest kahju jääb seekord tulemata.
Mida kärgatus tegelikult tähendas, sai Käsukonna elanik Milvi Adamson teada siis, kui läks järgmisel päeval vana lauda juurde, kus ta peab kanu ja kus elab ka tema kaks koera.
Laudast mõne meetri kaugusel kasvava saarepuu all oleks nagu mõni lõhkekeha plahvatanud: väikses kraatris oli näha, kuidas mehe käsivarrest jämedamad puujuurikad on pooleks murtud.
Plahvatus on olnud nii tugev, et puulehed on mitme meetri kõrguselt mullaga määrdunud. Puu ise on täiesti terve, üksnes tüvel on kaks sisselõiget, nagu oleks keegi taskunoa teravust proovinud.
Kui muidu tervitavad kaks koera perenaist Milvi Adamsoni alati häälekalt, siis pühapäeval valitses haudvaikus. Ketis olnud üheksa-aastase segaverelise Steffi leidis Adamson kuudist surnuna.