Kui jätta kõrvale Paide tehisjärves vohama hakanud sinivetikas ja sama kahtlus Türi järve kohta, on terviseamet Järvamaa supluskohtade veeproovide tulemusi kajastanud vaid naerunägudega.
Järvamaa suplusvesi naudib valdavalt pailapse rolli
/nginx/o/2017/10/13/7207697t1h9569.jpg)
14. juuli 2011, 08:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meie maakonna ujujad avalike supluskohtade arvu üle kurta ei saa. Hoolimata sellest, et neid on tänavu kaks vähem (Tarbja ja Karinu kaksikjärv enam sellesse seltskonda ei kuulu), on Järvamaal võrreldes teiste maakondadega enim avalikke supluskohti – kuus. Raplamaal näiteks pole ühtegi, Saaremaal vaid üks.
Terviseameti Järvamaa esinduse vaneminspektor Geidi Rõõm selgitas, et veekogu valdaja peab täitma mitmed tingimused, et sellest saaks ametlik supluskoht – alates korrektse tähistuse olemasolust kuni riietuskabiinide ja prügiurnideni välja. «Nõudeid täita on kulukas ja see ongi põhjus, miks alati pole võimalik randa ametlikuks kuulutada,» ütles ta.
Rõõm lausus, et võrreldes erinevaid Järvamaa supluskohti, võib öelda, et vaid Tarbja järve ja Paide tehisjärve näitajad on olnud mõnevõrra teistest kõrgemad, kuid mitte üle lubatud piiri ning seega ei saa väita, et seal oleks veekvaliteet halb. «Tegelikult on raske mõnda supluskohta esile tuua, sest kõigi tulemused on piirnormidest kõvasti allpool, mis näitab, et bakteriaalset reostust pole,» sõnas ta.