Keskkonnasõbralik kompostihunnik seisab aianurgas igal endast lugu pidaval aednikul, sest linnas ei tohi enam aiajäätmeid prügikonteinerisse panna ja maal tehti seda varemgi harva.
Kompostitegu sarnaneb koogi küpsetamisega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti maaviljeluse instituudi vanemteaduri Malle Järvani ütlust mööda sobivad lisaks enamikule aiaprahile kompostimaterjaliks paljud köögijäätmed, näiteks aedviljakoored, kohvipaks koos filtriga ning teejäägid, pühkmed, vees lagunev majapidamispaber ja toidujäägid.
Komposti saab
teha ka kastita
Ökotehnoloogiate ekspert Peep Tobrelutsu ütlust mööda tagab kompost toitainete ringluse ja aitab aeda toita. Ta lisas, et kompostimise kohta ringleb hulk teooriaid, mis käsitlevad nii tehnikaid kui ka seda, mida üldse tohib kompostihunnikusse panna. «Üldjuhul sobivad komposti toidujäägid ja aiahooldusest ülejäänud kraam, kui selles ei leidu mingit väga kurja taudi,» märkis Tobreluts.
Kõik spetsialistid on aga ühte meelt, et komposti ei sobi olmekeemia ja muu kõdunematu kraam, mis sinna lihtsalt tüliks jääb ja hiljem käsitsi välja korjata tuleb.
Tobrelutsu kinnitust mööda pole kompostimine üleliia keeruline kunst ka ilma spetsiaalse kastita, mida müüakse ehituspoodides. Eri värvi ja mõõtmetes kastid on küll sageli aia iluks, kuid ette kirjutada, kuidas oma jäätmed mullaks muuta, on raske.
Tobrelutsu ütlust mööda peab igaüks arvestama oma võimaluste, soovide ja vajadustega. «Isegi ilma kastita saab, siis on see kompostiaun ehk -hunnik,» ütles ta. «Kes aga kasti tahab, saab selle teha näiteks vanadest rehvidest, kaubaalustest või lammutusmaterjalist.»
Kuigi kompostihunnikut rajada tundub lihtsam, tagab kast kompaktsuse. Samuti ei pääse siis linnud toidujääke nokkima.
Üle kümne aasta aianurgas komposti teinud Tobreluts pole poes müüdavaid kompostimislahuseid ja -preparaate kasutanud. Seetõttu ei oska ta ka öelda, kas need aitavad kuidagi jäätmetel kõduneda. Küll on ta aga kindel, et hakkama saab ka ilma lahuste ja preparaatideta.
Oma aianurgas on Tobreluts sisse seadnud kolme laudadest valmistatud kasti süsteemi. «Üks kast on selline, kuhu panen jäätmeid järjest juurde, teises lasen laagerduda ja kolmandat kasutan,» kirjeldas ta.
Kasutada tähendab seda, et aednik tõstab komposti kastist välja, sõelub läbi ja viib sinna, kuhu vaja. Sõelale jäävad ka need osad, mis pole veel korralikult kõdunenud või komposti hulka ei sobigi ning tuleb ära visata.
Ennekõike nõuab kompostimine Tobrelutsu ütlust mööda hoolt ja vaeva. Otsuse majapidamisest ülejääv aia kasuks pöörata peab tegema kogu pere. «Mina võin ju otsustada, et teen korraliku kompostihunniku, aga kui teised pereliikmed heidavad jäätmed lihtsalt hunnikusse, pole see ikka päris see,» lausus ta.
Koostöö seisneb selles, kuidas jäätmeid hunnikusse panna. Sellest on vähe, kui prügiämber komposti niisama tühjaks kallata, sest suures hunnikus kõrguvad jäätmed ei taha võrdselt laguneda. Need vajavad selleks parajal määral õhku ja vett ning seepärast peaks neid hunnikusse panema võrdsetes kihtides.
Kui kompostihunnik või
-kast rajada, tuleb valida sellele hea asukoht. Näiteks ei tohi see Järvani ütlust mööda asuda lõõskava päikese käes, vaid peaks olema sätitud mõne suurema puu või põõsa varju.
Kompost vajab
õhukesi kihte
Järvani ütlust mööda on hea, kui kompostiplats saab olla aastaid samal kohal, sest nii kujuneb välja kompostile soodne mullaelustik. Keskkonnatingimustest sõltuvalt liigub see elustik kompostihunnikus üles-alla ning töötleb jäätmed üsna kiiresti viljakaks sõmerjaks huumusaineks.
Niiskus, temperatuur, floora ja fauna teevad kompostimisel enamiku tööst. Inimene saab neile siiski abiks olla, sest kompostimine on aeroobne protsess ja hunniku või kasti sisu ei tohi olla liiga kuiv ega liiga märg.
Tasakaalu saavutada aitab nii Tobrelutsu kui ka Järvani kinnitusel see, kui tekitada kihid. Tobreluts võrdleb komposti valmistamise kunsti suisa toiduvalmistamisega. «Hea kook sõltub retseptist ja valmistamise järjekorrast, hea betoon on tugev vaid siis, kui komponendid on parimas vahekorras ning õigel ajal segatud ja tihendatud,» selgitas ta. «Hea komposti saab pideva hoolega, kui ei tekitata ühesuguseid pakse kihte. Näiteks paks tuhatriip on ka kolme aasta pärast tuhatriip ning muruniitmise pebred on ka aja möödudes poolkõdu, kui neid liiga paksult panna.»
Jäätmete kõdunemist on võimalik veel mitmeti reguleerida. Asjatundjad kinnitavad, et parima tulemuse nimel tuleb kompostihunnikut ka segada ja kasta, kuid sagedus sõltub juba kompostrist.
Biolani kompostimisõpikus on välja toodud, et kompost valmib kiiremini, kui seda kord või kaks aastas ümber pöörata. Kui kompost tundub liiga kuiv, käsib õpik seda kord nädalas kasta. Hunnikus valmib kompost ühe kuni kolme aastaga, kompostris aga rutem.
TEAVE
Kas kompostida või mitte?
Päris kõiki aiajäätmeid ei tasu komposti panna. Mõned taimehaiguste tekitajad ja umbrohuseemned võivad ellu jääda ning kompostmullaga aias levima hakata.
Komposti hulka ei tohi panna kiduussi kahjustatud kartulimugulaid või mulda, kapsakärbse, sibulakärbse või porgandikärbse kahjustatud juuri ja sibulaid, nuutrist kahjustatud juuri või mulda, ringmädanikuga kartuleid, kevadisi juurviljakeldri jääke ning orasheina või muude mitmeaastaste umbrohutaimede juuri ja seemneid.
Komposti hulka võib panna näiteks puuviljamädanikku haigestunud õunu, kärnalisi kartulimugulaid, roostesse haigestunud sõstra- ja pihlakalehti, võrklaiksusse ning jahukastmesse haigestunud taimi, sõstra ja karusmarja kahjurivastsete ja lehetäide kahjustustega võrseid ja lehti ning pahklestakahjustustega lehti.
Komposti võib tükeldatult või kaetult panna ka pahklestakahjustustega sõstraoksi, kahjustatud maasikapõõsaid ja tütartaimi, jahukastmega kaetud lehti ja võrseid ning katkisi ja viirushaigustega kartuleid.
Allikas: Biolan