Türilane avastab Hollandis kristluse aluseid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maria Wagner (paremalt teine) on Hollandis veedetud aastaga kohanud inimesi paljudest erinevatest rahvustest ja jõudnud neilegi tutvustada meie kultuuri. Maria sõnul on välismaalased kristluse suhtes uudishimulikumad ja sallivamad kui kodumaal.
Maria Wagner (paremalt teine) on Hollandis veedetud aastaga kohanud inimesi paljudest erinevatest rahvustest ja jõudnud neilegi tutvustada meie kultuuri. Maria sõnul on välismaalased kristluse suhtes uudishimulikumad ja sallivamad kui kodumaal. Foto: Erakogu

Türilt pärit Maria Wagner (20) tudeerib Hollandis Vrije ülikoolis teoloogiat, kuid tahab pärast nelja-aastast õpet naasta kodukohta, et panustada oma koguduse töösse.

Maria ütles, et tema teoloogiaõpinguid seletab asjaolu, et ta on kristlane ja usub Jumalasse. «Usk on mind palju aidanud, sest olin enne Jumala leidmist haiget saanud ja vihane,» lausus ta. «See, kuidas Jumal on minule alati olemas olnud ja kannab minu eest hoolt, on imeline.»
Eelmisel aastal Paide täiskasvanute keskkooli lõpetanud Marial oli juba aastaid soov minna õppima lavakunstikooli. Kord koguduselaagris olles soovitas külalispastor Hollandist tal astuda hoopis Ameerika Ühendriikides või Hollandis piiblikooli.
Sotsioloogiaga seotud ained pakuvad huvi
Kui Maria eelmisel kevadel näitlejaõppe katsetele läks, ütles ta Toompeal oodates Jumalale, et kui too ei taha tema lavakunstikooli minekut, siis ärgu ta lasku teda sisse. «Kooli ma ei saanud, sestap soovisin, et Jumal annaks mulle vähemalt aastaks võimaluse,» ütles Maria. «Paari nädala pärast tuligi pastor Türi Kristlikust Misjonikogudusest ja küsis, kas tahaksin vähemalt aastaks Hollandisse piiblikooli minna.»
Kaks nädalat pärast keskkooli lõpetamist pakkis Maria kohvrid ja kolis Hollandisse Amsterdami külje alla.
Maria õpib Vrije ülikooli rahvusvahelises osakonnas, kus loenguid peavad enamjaolt USA õpetajad, kes on samuti kristlased ja töötavad misjonärina. Tunnid on neljal päeval nädalas ja igal kaheksandal nädalal on eksamid.
Maria õpib aineid, mis valmistavad teda ette kas misjonäri- või pastoritööks, kuid ta pole kummagi suuna kasuks veel otsustanud. «Tahan proovida mõlemat ja võtta koolist nii palju kui võimalik, sest ütlesin siia tuleku nimel paljust lahti,» tunnistas ta.
On aineid, mis meeldivad Mariale rohkem, samuti neid, mida ta väga ei eelista. «Mulle meeldib sotsioloogiaga seotu,» täpsustas ta. «Faktipõhised ained, näiteks kirikuajalugu, on mulle keerulisemad.»
Hollandi ülikoolis meeldib Mariale, kuidas õpilaste ja õpetajate vahel on tugev side, mitte distants nagu Eestis.
Näiteks arutlesid nad tunnis klassiga, kus on 13 noort, selle üle, kas Jumal määrab inimesele abikaasa või on kõigil võimalus ise valida. «Ühe mu õpetaja abikaasa naljatas, et ta palvetab mu eest, et leiaksin endale õige mehe,» lausus Maria. «Nüüd küsin teda koolis nähes naerdes, kas ta ikka palvetab.»
Nelja õppeaasta jooksul tuleb Marial seitse korda praktikal käia. Esimese praktika läbis ta pastoriga, kes teda ülikooli kutsus. «Käisin temaga kaks nädalat kõikjal kaasas, külastasin inimesi nii nende kodudes kui ka haiglas, käisin koosolekutel, jumalateenistustel,» selgitas ta. «Nägin, et see on täiskohaga töö, kus pead olema valmis alati inimesi aitama.»

Tänavu suvel tahab Maria teha praktikat kristlikus hostelis, kuid järgmisel aastal olla abiks Eestis korraldatavas English Camp’is, kuhu kogunevad nii kohalikud kui ka USA noored.
Maria maksab oma õppe eest 1670 eurot aastas. «Järjekordse imena selgus, et saan Hollandi riigilt transpordikaardi ja toetuse, mida ma ei pea tagasi maksma, kui lõpetan oma õppe ilusti,» ütles ta. «See pole suur summa, pärast õppemaksu tasumist jääb mul veidi üle, kuid elamiseks sellest ei jätku, sestap töötan kooliaasta kestel ühel ja suvel kahel kohal.»
Maria on poole koormusega müüja nii ka Desiguali riietekaupluses kui saaliteenindaja suures toidupoeketis Albert Heijnis.
Õppides ja töötades on Maria õppinud aega hindama. «Et mul on vahepeal nii hullud ajad, siis mõtlen, et kui üliõpilaselu vastu pean, saan igal pool hakkama,» kinnitas ta.
Maria kogemust mööda pole tööl ja koolis korraga käia lihtne, kuid ka mitte võimatu. «Eks ikka ole aegu, kui mul on pisarad silmas,» tunnistas ta.
Kuigi Hollandis on toit odavam või sama hinnaga kui Eestis, on sealsed sõidu- ja elamiskulud tunduvalt suuremad. «Sõidule kulus mul vähemalt 100 eurot kuus, ka on tavaline maksta ühe kõige odavama toa üüriks 300 eurot,» selgitas Maria.
Hollandi keelt pole Maria täielikult selgeks saanud, räägitut ta mõistab, kuid ise kõnelda eriti ei oska. Nii on tal tulnud ette naljakaid olukordi, kus inimesed midagi räägivad ja pole teadlikud, et tema neid mõistab. «Läksin internetiparooli saamiseks panka, kus minu ees järjekorras oli kaks poissi,» meenutas ta. «Kuulsin, kuidas meesteenindaja neile ütles, et oodaku nad veidi, ta teenindab enne ilusa tüdruku ära.»
Hollandis on inimesed Maria meelest avatumad kui kodumaal. «Kord läksin jälle panka, sest olin PIN-koodi ära unustanud, ja teenindaja ütles naeratades, et mul pole vist kõige parem päev, olin seitse korda parooli proovinud,» lausus ta. «Ta käitus minu kui sõbraga.»
Maria meelest on hollandi keele puhul naljakas, kuidas sõnade lõppu pannakse vähendusliide, meie mõistes ke- või kene-liide. «Näiteks töötasin jäätisekohvikus, kus sageli telliti jäätisetopsikest või
-koonusekest,» märkis ta.
Vaba aega veedab Maria sageli oma klassiga, suvel ka töökaaslastega. Vahel on ta kaasõpilastega käinud õpetajate juures õhtusöögil ja juttu vestmas. «Nii avastasime, et mu umbes 60aastasel õpetajal on WII-mängukonsool,» märkis ta naerdes.
Hollandlased suhtuvad kristlastesse avatult
Eriti intensiivsel ajal tunneb Maria koduigatsust. «Mõtlen näiteks sellele, kuidas varem poole päevani magasin või kaksikõe ja sõbrannaga koos muusikat improviseerisin,» lausus ta. «Kui emaga suhtlen, tekib tahtmine olla lihtsalt kodus ja võtta aeg maha.»
Niisugune tunne tuli tal jaanipäeval, kui kõik eestlased grillisid ja olid lähedastega koos, kuid Hollandis oli harilik tööpäev.
Maria tajub nüüd, kuivõrd erinev on inimeste suhtumine temasse, kes ta on mujalt pärit ega räägi kohalikku keelt. «Mõistan, et iga inimene on tegelikult tavaline, seepärast ei tasu temasse teistmoodi suhtuda,» sõnas ta.  Hollandis Eestit eriti ei teata, vahel ollakse vaid kuulnud, et Eesti on nüüd eurotsooniga liitunud.
Maria pole veel kindel, mida tulevikus ette võtab. «Ma ei arvanud kunagi, et lähen teoloogiat õppima, seega hoian mõtted ka edaspidise suhtes avatud,» lausus ta. «Kindlasti tahan olla usuga seotud, kuid pole kindel, kas töötan koguduses või lähen misjonitööle.»
Vähemalt mingiks ajaks soovib Maria Eestisse naasta. «Tahan panustada oma kogudusse,» märkis ta.
Siiski näeb Maria Hollandis suuremaid võimalusi. Holland on liberaalsem kui Eesti, seal elab inimesi erinevast rahvusest. Ka on seal tavaline olla kristlane. «Eestis ollakse pigem arvamusel, et inimene peaks uskuma iseendasse,» arutles ta. «Mina mõtlen, et inimene pole nii kõikvõimas, mida tõestab see, et teeme vigu ja eksime.»
Samuti mõistetakse Hollandis Maria meelest usklikke rohkem. «Inimesed on huvitatud ja uudishimulikud, miks ma Jumalat usun,» lisas ta.
Et viimane aasta on Maria elus olnud äärmiselt intensiivne, on ta ka sagedamini Jumala poole pöördunud ja temaga õlg õla kõrval seisnud. «Nüüd on Jumal mulle andnud võimaluse end ja piiblit lähemalt tundma õppida, näha ja mõista, kuidas kõik algas,» selgitas ta.
Kristlus on Mariale andnud perekonna, kes teda armastab. Usk on miski, mida võib küll pidutsedes ja juues püüda asendada, kuid see pole siiski võimalik. «Selle aasta jooksul on mu ümber olnud tormid, olen tundnud, et kõik mu ümber laguneb,» selgitas ta. «Seisin keset segadust, kuid võisin end Jumala kui isa selja taha peita ja ta ütles mulle, et ärgu ma muretsegu, andku kõik tema kätte ja hingaku tema rahus.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles