Küttepuude hinnad tegid aastaga hüppe

Paide vallas Mäo külas elaval Vello Simsil kulub talvel 30 ruumi küttepuid, mida ta käib kodu ligidal metsas tegemas. «Pensionär ei jõua küttepuid ju osta, sest need on nii kalliks läinud,» lausus ta.

FOTO: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Majaomanikel, kes saavad talvel toa soojaks halupuudega, kuid kuur on praegu veel tühi, tuleb arvestada, et tänavu kulub toasoojale raha umbes kolmandiku rohkem kui eelmisel aastal.

Kui helistada Järva Teataja kuulutuseveerus olevatele küttepuude pakkujatele, siis mitu müüjat peab tunnistama, et kuivad halud on juba otsas ja jäänud on üksnes märjad puud.
Siiski leidub ka kuivi küttepuid. Poolemeetrine kuiv halupuu maksab alla 50 euro ruumimeeter. Sama pikkade märgade halgude ruumimeetri võib kätte saada ka 29 euroga.
Juunis purunes
hinnarekord
Osa müüjaid toob puud teatud koguse pealt koju tasuta, teistele lisandub veokulu. Müüjate selgitusel on hinnad kallinenud, kuid ostetakse ikka sama palju kui varem.
OÜ Tark Mets metsandusekspert Heiki Hepner ütles, et Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnastatistika näitab, et kolme meetri pikkune saagimata küttepuit maksis juunis rohkem kui kunagi varem: 29,92 eurot tihumeeter.
Instituudi andmetel on küttepuud kallinenud aastaga rohkem kui 28 protsenti.

Hepner selgitas, et kõige rohkem on kõikunud kuivade lepahalgude hinnad, mis maksid juunis keskmiselt 48 eurot ruumimeeter. «Siiski ei ole tegemist hinnarekordiga. Kallim on kuiv lepahalg olnud 2008. aasta mais 57,52 ja 2008. juunis 49,53 euroga ruumimeeter,» täpsustas ta.
Küttepuid müüv OÜ P.Õ.M.M. juhataja Pavo Raudsepp tunnistas, et hinnad on möödunud aastaga võrreldes ebameeldivalt tõusnud.
Sisseostuhinna tõusu olulise mõjurina tõi Raudsepp välja Narva Balti soojuselektrijaama, mis, saades riigilt taastuvenergiaallika ehk puidu kasutuse pealt toetust, suudab maksta puidu eest turul oluliselt rohkem ja seetõttu kallinevad küttepuud ka eratarbijatele. «Lausa nii kalliks on läinud, et klient ei jõua osta,» märkis ta.
Raudsepp lisas, et tänavune suvi on hoolimata kahest lumerohkest ja külmast talvest, mis küttevarusid kulutanud on, seni küttepuude müügi seisukohalt olnud üsna rahulik.
Paljud muidugi kütavad oma majapidamisi elektriga, hoolimata sellest, et elektri hindki tõuseb. «See tundub odavam, talvepuude eest tuleb ju kogu raha kohe välja käia, elektrit makstakse jupi kaupa iga kuu,» põhjendas ta.
Turg on kõvasti
muutunud
Raudsepp on siiski veendunud, et puuküte jääb Eestis kõige odavamaks kütuseks. «Ega elekter olegi nii suur konkurent kui diisel ja gaas, aga siin tuleks tähele panna, et puid ostes jääb raha Eestisse, diisli ja gaasi puhul läheb riigist välja,» selgitas ta. «Riigi tasandil võiks seda tarbijatele meelde tuletada.»
Olgugi puidu hind kallis, ei teeni ka metsamehed suuri kasumeid. «Tööjõudu on väga raske leida – peljatakse füüsilist tööd ja oodatakse ikka tõesti suuri palkasid, töötasud moodustavadki puidu müügihinnast olulise osa,» lausus Raudsepp.
Ka Riigimetsa Majandamise Keskuse puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi ennustas, et hinnad tõusevad veelgi.
Kuni turul liigub kliente, kes suudavad maksta kõrgemat hinda, pole Kaubi meelest lootustki, et hinnad paigale jääksid. «Elektri- ja küttejaamadele makstakse taastuvenergiatoetusi ning nad soovivad aina rohkem küttepuitu, kui ka välisnõudlus suureneb, hakkab nõudlus pakkumist ületama ja hinnad kerkivad veelgi,» selgitas ta.
Kaubi hinnangul võiks tänavusele kaheksale miljonile tihumeetrile lisaks raiuda veel paar miljonit, ilma et keegi kuskil midagi valesti teeks.
Keskühistu Eramets juhataja Indrek Palm ütles, et varem polnud küttepuudele turgu, nüüd on ajalooline küttepuude äri kõvasti muutunud. «Graanulitehased ja kombijaamad nõuavad oma,» lausus ta. «Euroopa Liidu arengusuund on, et aastaks 2020 peavad olema taastuvat energiat kasutavad küttejaamad, mis paneb jõujaamad suure koormuse alla ning nad peavad praegusest enamgi tootma hakkama.»

Tagasi üles