Järvamaa rabapõleng lokaliseeriti Kustutustööd jätkuvad ja vabatahtlike abi on oodatud!

FOTO: Lääne päästekeskus

Eile kell 11:27 sai Häirekeskus teate tulekahjust Järvamaal Järva vallas Abaja külas asuvas Alliku rabas. Öösel tulekahju lokaliseeriti kl 22.44, kustutustööd jätkusid hiljemgi.

Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht Maris Moorits ütles, et põlenguala eile õhtul ei suurenenud ning tuli hoiti kontrolli all. „Kell 23:30 katkestati ööseks töö ning inimesed tulid metsast välja puhkama, et siis hommikul kohe taas alustada kustutustöödega.“

Järvamaal Abaja ja Valila küla vahel asuvas Alliku rabas toimuva tulekahju pindala suuruseks hinnati 20 hektarit. Kustutustöid teostati kolmes töölõigus ning metsas oli esmalt kokku 50 kutselist ja vabatahtlikku päästjat. Vabatahtlikud päästjad olid Aegviidu, Järva-Jaani, Oisu, Sõrandu ja Väätsa päästekomandodest ning kutselised päästjad Aravete, Jõgeva, Koeru, Paide, Põltsamaa, Türi ja Väike-Maarja komandodest. Metsas oli töös 22 erinevat tehnikaühikut. Päästetöödel osales ka Politsei- ja Piirivalveameti helikopter. Lisaks tehnikale ja päästjatele oli kustutustöödele kaasatud 36 vabatahtlikku inimest ning rohkem inimesi eile appi ei vajatud. 

Järvamaa operatiivkorrapidaja, päästetööde juhi Anatoli Ivanovi sõnul oli tuul vaikne, kuid vahetas aeg-ajalt suunda. Tule alas ühtegi eluhoonet ei asu ning inimestele ohtu ei ole.

Info vabatahtlikele!

Järvamaa operatiivkorrapidaja, päästetööde juhi Anatoli Ivanovi sõnul oli tuul vaikne, kuid vahetas aeg-ajalt suunda. Tule alas ühtegi eluhoonet ei asu ning inimestele ohtu ei ole.

Suvekuumus ja kuivus võivad tõsta tuleohtu metsades ning maastikul, seetõttu palub Päästeamet olla looduses lahtise tulega väga ettevaatlik, sest ka väiksest sädemest võib saada alguse hävitavate tagajärgedega põleng.

Rabapõlengud alati väga keerulised kustudada. Näiteks neli aastat tagasi juuli lõpus teatati häirekeskusele, et Paunküla veehoidla lõunaservas on näha rabatulekahju, teatajaks oli üle lennanud lennuk.

FOTO: Lääne päästekeskus

Koheselt asuti tulekahju kohta otsima, luure käigus tehti selgeks, et põleb hoopis Albu vallas Vetepere lähedal. Õhtupimeduses leiti tulekahjukoht üles, kaasates selleks ka kohalikke jahimehi ATVdega. Tulekolded on esialgsel hinnangul ca 1,5-2 hektarilisel alal. Teisisõnu, tegemist ei olnud väga esmalt väga suure tulekahjuga, kuid olukorra muutsid keeruliseks muud asjaolud. Tegemist oli väga raskesti ligipääsetava kohaga, kustutustehnikaga ei pääsenud tulekahjule ligi ei maad ega vettmööda. See oli 2014. aasta suve üks keerulemaid päästsündmusi Kesk-Eesti piirkonnas.

METSATULEKAHJUD

Sageli algavad metsatulekahjud hooletust grillimisest või lõkke tegemisest. Jah tõsi, leek ei tõuse kohe, kuid pinnases hakkab peale vaikne hõõgumine. Sarnast, hõõguvat tuld, tuleb ette ka turbarabades, kus põlemine toimub sügaval maa sees ja päästjatel on sinna tungida väga keeruline.

Eesti metsatulekahjudest enamik on pinnatulekahjud ja hävitavad halastamatult metsataimestikku. Kuid suuremate tulekahjude puhul kerkib tuli puude latvadesse ja sellisel puhul on kustutamiseks abi vaja lisaks päästetehnikale ka vihmalt. Sellised suured põlengud on Päästeametile väga ressursimahukad. Kuna metsatulekahjud võivad kesta nii päevi kui nädalaid, hõlmab see palju ressursse – nii tööjõudu, tehnikat kui raha.

Ligi hektarile ulatuvaid metsa- või raiesmikualade põlenguid oli ainuüksi maikuus Eestis ligi paarkümmend. On suur õnn kui tulekahju avastatakse kiiresti ja päästjad põlengualale kohe juurde pääsevad. Siis suudetakse tulekahju tavaliselt kustutada juba üsna algjärgus. Keerulisemate tingimuste – hiline avastamine, raskesti ligipääsetav asukoht, suur tuul – puhul on olukord muidugi hoopis teine.

Suurimad metsapõlengud laastasid Järvamaad mai- ja juunikuus. Valdavalt oli tegemist kulupõlengutega, mis süüasid metsaaluse.

Allikas: Päästeamet

Tagasi üles