Masuaegsed suurprojektid soikusid laenuraha puudusel

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Lauri Kulpsoo/ Postimees

PRIA nõustus küll Järvamaa suurprojekte kokku 8,4 mln krooniga (0,54 mln euroga) toetama, aga et omaosaluseks laenuraha otsivad ettevõtjad saadeti pankadest tagasi, läksid nende suured plaanid vett vedama.

Tänavu augustis tahtis osaühingu EEL asutanud Raul Roosimaa avada Särevere endises lüpsifarmis 600tonnise aastavõimsusega kalakasvatuse.
Veel kaks aastat tagasi, pärast PRIA otsust toetada ettevõtmist 50 protsendi ulatuses ehk 6,5 mln krooniga (0,42 mln euroga), tundus unistuse täitumine võimalik.
Laut pidi saama
sisebasseinid
Praeguseks on Roosimaa pidanud sellest loobuma, sest kõik tema laenutaotlused kõigisse Eestis tegutsevatesse suurematesse pankadesse said eitava vastuse. «Omafinantseeringut peeti liiga tagasihoidlikuks ja kuigi mul oli kogemustega nõustaja olemas, peeti probleemiks seda, et olin alustav ettevõtja, kel pole kogemusi ja kes pole enam noor mees,» selgitas ta. «Sattusin masu haripunkti, Rootsist oli pankadele antud korraldus investeeringuid mitte finantseerida.»
Roosimaa oli samasuguseid sisebasseinidega soojaveeliste kalade kasvatusi uurinud Taanis ja et Säreveres tühjana seisnud vana laut sobis kalakasvatushooneks hästi ning PRIA tingimus oli, et kinnistu peab ettevõtjal endal olema, ostis Roosimaa kutsehariduskeskuselt lauda ära.
Samas pakkus ta koolile koostöövõimalust: kui kutsehariduskeskus hakkaks kalakasvatajaid koolitama, oleks praktikakoht olemas.
Sellest, et asjast asja ei saanud, on Roosimaal tuline kahju. «Päris hulga tööd sai tehtud ja vaeva nähtud,» tunnistas ta.
Lisaks saamata jäänud vesiviljeluse investeeringutoetusele jäi kasutamata ka maapiirkonnas majanduse mitmekesistamise meetme (meede 3.1) ainsa Järvamaa suurprojekti investeeringutoetus.
1,9 mln krooniga (0,12 mln euroga) lubas PRIA toetada Roosna-Alliku valla ettevõtjat Argo Alevit põhu purustamise ja briketeerimise seadmete ostul. «See projekt jäi tegemata,» ütles Alev nüüd. «Laenu saamine jäi tagatise taha, kinnisvara ei peetud piisavaks.»
Enamik väikeprojekte on tehtud
Mitmest pangast eitava vastuse saanud Alev hakkas ajapikku ka ise põhubriketi tootmise perspektiivikuses kahtlema ja viskas lõpuks mõtte peast.
Paremini on läinud Järvamaalt esitatud meetme 3.1 väikeprojektidel: kaheksast PRIA toetusotsuse saanud projektist on lõpetatud viis.
Osaühing Imavere Rool sai toetuse abil osta mobiilse puiduhakkuri, Ander Kivi ostis kivimurdmispressi ja ehitas vana lauda ümber tootmishooneks.
Osaühing Kilplane ehitas vanast küünist ümber avara kilplaste koja, juuni lõpus avati uues kuues Tõrvaaugu puhkemaja, uue sauna-pesuköögi sai Tammsaare matkakeskus.
Halumasina ostuks toetust taotlenud Topsu talu kuludokumente ei esitanud ja oma toetust kätte ei saanud, nii hoonet ümber ehitav osaühing Agrinet kui ka puutõrva tootmist alustada soovinud Vao söevabrik on saanud projekti lõpetamiseks pikendust.

KOMMENTAAR

Tiina Ormisson

SEB panga Paide kontori juhataja
Põhjused, miks aastatel 2008-2009 jäi osa projekte tegemata, oli mitu, kuid kindlasti mõjutas piimakarjakasvatajate finantsvõimekust piima madal hind.
Neil aastatel jäid tegemata ka paljud teiste majandussektorite PRIAlt, EASilt, KIKilt jm rahastuse saanud projektid ning sageli oli põhjus ettevõtjate ebakindlus tuleviku ees. Võib arvata, et tagantjärele on osutunud nii mõnigi loobumine õigeks.
Järvamaa põllumajandusettevõtted on kasutanud ja kasutavad praegu päris palju rahastusi, näiteks moodustab SEB seadmeliisingust käesoleval aastal põllumajanduse osa 50 protsenti.
Samuti oleme partneriks mitmele põllumajandusettevõtele PRIAst rahastuse saanud projektide elluviimisel. Üldiselt võib öelda, et võrreldes teiste sektoritega elas põllumajandus raskustele vaatamata nn kriisiaja edukamalt üle.

TEAVE

Investeeringuprojektid peavad olema ellu viidud kahe aasta jooksul toetuse määramisest.
Meetme 3.1 väikeprojektide taotlusi rahuldas PRIA I taotlusvoorus kokku 306, lõpetamata on 67 projekti, neist 45 on saanud pikendust.
2008. aastal esitatud suurprojektide taotlusi rahuldati 38, lõpetamata on neist 27, 20 on saanud pikendust.
Et leevendada raskusi investeeringute rahastamisel, hakkas põllumajandusministeerium eelmisel sügisel järk-järgult meetmete kaupa rakendama uut süsteemi, mille puhul saab toetust ka osaliselt tasutud kuludokumentide alusel.

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles