Järva valla opositsioon ei hoia vallajuhtide kriitikaga tagasi

Järva vallavolikogu Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Järva vallavolikogu opositsioonis olevate valimisliitude Järva Valla Heaks ja Suur-Järvamaa liikmed saatsid Järva Teatajale avaliku kirja, kus kritiseerivad koalitsiooni tegevust.

Opositsioon heidab võimuliidule ette, et valdade ühinemisega pole kokkuhoidu saavutatud. Selle asemel on ette võetud nii-öelda palgralli. Samuti ei meeldi opositsioonile, et esimesed investeeringud on uues vallas kulunud endiste vallamajade remondile. Peale selle heidavad volinikud vallajuhtidele ette läbipaistmatut valitsemist.
 
 
Opositsiooni avalik kiri
Üleköetud Järva vald
Valimistest on peaaegu kümme kuud möödas ja uus Järva vald  kaheksa kuud vana. Võiksime juba hakata rääkima tulemustest ja positiivsetest arengutest, mida valdade ühinemisega loodeti saada.
Suurimateks lootusteks suuremate omavalitsuste puhul oli, et tuleb kulude kokkuhoid, kompetentsi kasv ja teenuste parem kättesaadavus. Kindlasti on Eestis näiteid, kus see on ka toimunud, aga esimene aasta Järva vallas näitab kahjuks vastupidist. 
Kulude kokkuhoid
Rahandusministeeriumi kodulehelt võime näha, et valla struktuuris oli 1. aprilli seisuga 47 ametnikku. Kui enne ühinemist oli suurim palk vallavanematel ligikadu 1800 eurot (Rait Pihelgas 1815, Tiina Oraste 1810 eurot), siis pärast ühinemist on toimunud meeletu palgaralli.
Vallavanema palk on Järva vallas 3000 eurot ehk tõus 65%, abivallavanemal 2600 eurot, vallasekretäril 2500 eurot, finantsjuhil 2200 eurot ning edasi on enamiku ametnike palgad vahemikus 1200 kuni 1800 eurot.
Siinkohal on paslik meelde tuletada, et valimisliitude ettepanek vallavanema palgaks oli 2200 eurot ja abivallavanematele 1800 eurot.
Lisaks on Järva volikogu esimehel samuti palgaline koht ja selle tasu suurus on 1500 eurot kuus. Kokkuhoidu pole kuskilt näha. Kevadel lubati, et augustis tullakse uuesti struktuuri juurde tagasi (vallas on koguni üheksa finantsinimest ja üheksa vallasekretäri, vallasekretäri abi ja sekretäri), siis käesoleval hetkel pole miskit toimunud peale selle, et üks abivallavanem on vabatahtlikult tagasi astunud, kuid kelle koht siiski ilmselt tühjaks ei jää.
Esimesteks investeeringuteks, mida vald tegema hakkas, olid suunatud mitte vallaelanike hüvanguks, vaid vallaametnike töötingimuste parendamiseks.
Oleme nõus, et töötingimused peavad olema normaalsed, kuid kas see tähendab kapitaalset remonti ja korraliku mööbli välja vahetamist, siis seda julgeme kahelda.
Koeru teeninduskeskuses tehakse umbes 50 000 euro eest remonti, sealhulgas tuuakse lagesid alla, muudetakse ukseavasid jne. 
Ka logistilisi anomaaliaid võib välja tuua. Kuidas mõista seda, et Koeru endine vallasekretär on saadetud Kareda teeninduspunkti Peetris ja Koigi endine sekretär-juhiabi omakorda Koeru.  
Kompetentsi kasv
Kompetentsi kasvu on väga raske mõõta, kuid arvestades seda, et enamik eelmistest vallatöötajatest on jäänud tööle ja väga tublidel spetsialistidel on  lastud ära minna, siis esialgu kompetentsi kasvu täheldanud pole.  Suhelnud inimestega, kes on vallast abi otsinud, siis non pigem probleemiks olnud ametnike kättesaadavus ja nende ülesanded.
Mõni näide. Hiljuti toimunud Väinjärve veepeo lõppedes oli järveäärne mitmel päeval prügi täis ja kui pöörduti murega piirkonnajuhi poole, siis saadi vastuseks, et see pole tema ülesanne, vaid sellega tegeleb keskkonnaspetsialist. Tekib küsimus, mis muredega üldse piirkonnajuhi poole peaks pöörduma.
Teine näide on seoses hajaasustuse programmiga, kus kodanik soovis infot saada ja tuli Järva-Jaanis asuvasse vallamajja. Sealt suunati ta Aravete teeninduspunkti, kuid lõpuks tuli välja, et ametnik oli tol päeval üldse Koerus. Samasuguse  näite võib tuua ka nimepaneku kohta ja kindlasti on lugejatel samu näiteid tuua.
Kui uut valda ühiselt lõime, siis pidime tegema süsteemi, et kõik ametnikud on IT-lahendustekaudu kättesaadavad igal pool ja igal ajal.
Hetkel oleme aga sellises IT-seisus, et ka volikogu istungil pole võimalik vaba WiFit kasutada, rääkimata Sky`i lahendustest. 
Läbipaistvus
Võimuliit, mida erakondade esitähtede järgi hellitavalt KERIS-eks nimetatakse, on oma koalitsioonileppes välja toonud, et valda juhitakse läbipaistvalt ja avatult.
Oleme opositsiooni poolt esimesest istungist peale soovinud volikogu istungite otseülekandeid või videosalvestust, et elanikud saaksid neid hiljem vaadata.Paraku on sellele oldud vastu ja viidatud, et seda peab tegema kvaliteetselt.
Pakkusime korraliku digikaameraga selle variandi Müüsleris toimunud istungil ka välja, kuid ka siis ei oldud nõus ja muudatust ses suhtes ilmselt oodata polegi.
Seega, kes tahab avatud juhtimist näha, peab töölt ära küsima, et sõita  valla teises otsas toimuvale ja kell 14 algavale istungile, sest protokolli kõike toimuvat kirja ei panda. 
Läbipaistvuse ja avatuse kohta oli hiljuti hea näide Väätsa Prügila müügi puhul, kus eelmine nõukogu oli teinud otsuse, et AS Väätsa Prügila müüakse maha strateegilisele partnerile. Paide linna, Türi valla ja Järva valla volikogu polnud aga sellega enam nõus ja protsess peatus.
Eelmisse nõukogusse kuulusid ka praegused vallajuhid Rait Pihelgas ja Jüri Ellram. Nüüd on nimetatud uus nõukogu ja selle esimeess on siiski Rait Pihelgas. Kas ja kuidas ning mida seal otsustatakse, see on volikogu liikmetele jäänud saladuseks. 
Kui eelnevalt oli enamikul ühinenud valdadest olemas  kodulehel rubriik «Nädala eelinfo», kus oli näha, kus keegi ametnik tol päeval on, siis nüüd seda enam pole.
Kas käiakse kuskil nõukogus, mis koosolekud toimuvad, kas kuskil toimub infotund, kas üldse midagi tehakse jne. Info puudub, kuid teada on, et huvi selle vastu on.
Suhtlemine ja suhtumine
Üks probleem, mida ilmselt võimul olijad ise ei tunneta, kuid kõrvalt on näha ja kuulda, on suhtlemine ja suhtumine. Kevadine näide, kuidas Järva-Jaanis asuvast vallamajast «paluti» lahkuda politsei- ja piirivalveametil, tehes seda kirja teel ja lakooniliselt ning alternatiive välja pakkumata, oli kõrvalt vaadates päris piinlik.
Pool aastat hiljem on tulemus aga see, et Järva-Jaanis, mis hetkel on valla suurim asula, pole võimalik politsei poole pöörduda. Seda saab teha Aravetel teisipäeviti kell 9–11. 
Eraldi peatüki võiks kirjutada sellest, kuidas suhtutakse opositsiooni tehtud ettepanekutesse, mis valla elu edasi viiksid või parandaksid, kuid sellest saab isegi natuke aimu volikogu istungi protokolle lugedes. Näiteid on liiga palju.
Koalitsioonileppes lubati teha koostööd ettevõtjatega, et valla elu arendada. Kuidas see läinud on, seda ei tea, aga esialgu soovitaksime vallajuhtidel teha tihedamat koostööd allasutuste juhtidega.
See, kuidas näidati, et Imavere koolijuht lahkus vabatahtlikult ametist ja tänati ka veel lisaks, on lihtsalt silmakirjalik.
Kui vallavanema esimene «sisuline» koosolek koolijuhiga tähendab seda, et juht peab ametist lahkuma «omal tahtel», siis küsimärke on õhus rohkem kui üks. Siinkohal olgu ääremärkusena öeldud, et töötajate registrist võttis muudatuse tegemine aega üks kuu ja kümme päeva. 
Kokkuvõtteks 
Tundub, et meie väikses Järva valla saunas, kus on liiga suur keris, on leiliviskamisega hoogu satutud ja kerise esimesed kivid on mõranema hakanud.
Marek Kase tagasiastumine, mis päädis vallavanemalt mõnitavalt rummipudeli kinkimisega, on selgeks märk, et Järva vald vajab kas uut saunameest, uut ja parajat kerist või hoopis uut saunarahvast, kes oleks nõus rahulikult sellist kuuma kannatama.
Viimane on ilmselt võimatu, aga nagu kuulda, siis Ambla-poolne rahvas tahab teist sauna juba pikemat aega. Meie oleme valmis puid alla panema ka edaspidi.
Lõpetuseks tahame kiita valda selle eest, et oleme saanud endale väärika vapi ja lipu. Just neid väärtusi, mida kannab lipp, soovime valimisliitudega, et meie ühises vallas rohkem kantaks. Need on üllus, kõrge moraal, tarkus, püsivus, esivanemate austus, valvsus, lojaalsus, julgus.
Tehkem seda ja nõudkem seda ka meie vallajuhtidelt!
Valimisliitude Järva Valla Heaks ja Suur-Järvamaa Järva vallavolikogu liikmed