Keskkonnaamet otsustas, et langetamaks tuleva aasta jaanuariks metssigade asustustihedus tasemele üks isend 1000 hektari kohta, tuleb sel hooajal küttida 5570 isendit.
Metssigade küttimismaht sai paika
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaamet määras kohustuslikud küttimismahud Hiiu, Ida-Viru, Järva, Lääne-Viru, Saare, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondades. Nendes maakondades ei jõudnud jahindusnõukogud mahu osas kokkuleppele või määrasid keskkonnaagentuuri etteantud mahust väiksema limiidi.
Suurimad küttimiskohustused on Hiiu, Saare ja Ida-Viru maakondades, kus tuleb küttida vastavalt 1400, 900 ja 350 metssiga.
Seal, kus seakatku mõjul on metssigade arvukus vähenenud juba alla ühe isendi 1000 hektari jahimaa kohta, tuleb jätkata küttimist vähemalt juurdekasvu ulatuses ning hoida arvukus järgnevatel aastatel tasemel kuni üks isend 1000 hektari jahimaa kohta.
Märtsiga alanud uuel jahihooajal on seni kütitud umbes 15 protsenti metssigade küttimismahust ehk 810 isendit. Poegimisperioodi tõttu kütitakse metssigu kevad- ja suveperioodil vähem.
Möödunud jahiaastal kütiti Eestis kokku 7584 metssiga. Küttimiskohustuse täitmisel läksid arvesse ka kõik jahimaalt leitud surnud või hukatud katkukahtlusega loomad. Seega vähenes metssea asurkond vähenes möödunud jahiaasta jooksul 7869 isendi võrra ning sellega võis tädietuks lugeda üleriigilise küttimiskohustuse ehk 7557 isendit.