Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab sel nädalal Järvamaal kaks doonoripäeva – 27. septembril oleme kl 10.30-15.00 doonoripäevaga Paide Muusika- ja Teatrimajas (Pärnu 18) ning 28. septembril kl 11.00-14.00 on doonoripäev Aravete Kultuurimajas (Piibe mnt 27).
Paides oli Verekeskus viimati doonoritelkidega 24. ja 25. juulil, mil kahel päeval külastas meie rõõmsaid telke 349 suure südamega järvakat ning tehti 286 vereloovutust. Saime väga tõhusa ligi 129 liitrise täienduse meie suvistesse verevarudesse ning täname abivajajate nimel kõiki verd loovutanud Järvamaa doonoreid.
„Oleme üle poole aasta taas Aravetel doonoripäevaga ning ootame seekord Aravete inimesi taas head tegema Aravete Kultuurimajja. Loodame, et lisaks püsidoonoritele lisandub doonorite perre ka 18aastaseid koolinoori ning teisi toredaid Aravete inimesi.“ sõnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp, juhtides ühtlasi tähelepanu, et johtuvalt haiglate tellimustest, vajavad eriti täiendamist kõik negatiivsete veregruppide verevarud: „Kõik endast ja teistest hoolivad Aravete inimesed on väga oodatud!“
Viimati käis Regionaalhaigla verekeskus Aravetel tänavu 12. aprillil ning siis külastas doonoripäeva 36 inimest, kellest 32 said verd loovutada ning kogusime ligi 15 liitrit hinnalist verd.
Viimati käis Regionaalhaigla verekeskus Aravetel tänavu 12. aprillil ning siis külastas doonoripäeva 36 inimest, kellest 32 said verd loovutada ning kogusime ligi 15 liitrit hinnalist verd.
Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18–60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Meestel peab kahe vereloovutamise vaheline aeg olema 60 päeva ning naistel soovituslikult 90 päeva.
Ülo Lomp rõhutab: „Eesti haiglate patsiendid vajavad doonoriverd iga päev, sest verd ei ole võimalik tööstuslikult toota ja vere ainsaks allikaks on teine inimene. Verd loovutades on võimalus aidata paljusid eluohtlikus seisundis inimesi. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada,“ näitlikustades: „Üheainsa veredoosi abil saab aidata väga paljusid inimesi. Sõltuvalt abivajajast ja vereülekande põhjusest saab ühest kogutud veredoosist pärast selle verekomponentideks lahutamist abi kas 2-3 täiskasvanut või 5-6 suuremat last ning kogunisti 10 väikelast.“
Doonoripäeva külastamiseks tuleks varuda umbes 45 minutit, millest vereloovutus võtab 5 kuni 10 minutit ning ülejäänud aeg kulub ankeedi täitmisele, meditsiinilisele läbivaatusele ning väikesele puhkusele pärast vereandmist. Vereandmine on valutu ja ohutu protseduur, mille käigus võetakse doonorilt 450 ml verd. See moodustab kõigest 8% kogu täiskasvanu inimese verest. Vere maht taastub kohe, vererakkude arv keskmiselt 72 tunni jooksul.
Loovutades verd saame olla kindlad, et Eesti haiglate verevarud on piisavad. Verepuudus on meie kõigi ühine mure, sest abivajaja rolli võivad õnnetu juhuse tõttu sattuda ka meie sõbrad, lähedased ja tuttavad ning doonorivere olemasolust võib ühel päeval sõltuda ka meie enda elu.
Vereloovutusele tulles tuleb kaasa võtta pildi ja isikukoodiga isikut tõendav dokument.