Ligi kolmandikul vastsündinutest diagnoositi eelmisel aastal juba sünnitusmajas mõni haigus, selgub tervise arengu instituudi täna avaldatud statistikast.
Ligi kolmandik Eesti lapsi sünnib haigena
27. september 2018, 07:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu varem, diagnoositi eelmisel aastal enim terviseprobleeme, mida klassifitseeritakse muude vastsündinute haiguste alla. Järgnesid lühiaegse raseduse ja väikese sünnikaaluga seotud haigusseisundid ning kaasasündinud väärarengud, deformatsioonid ja kromosoomianomaaliad.
Kui vaadata juurde surma põhjuste registri andmeid, siis 2017. aastal oli surnultsünde 45, peamiseks põhjuseks emakasisene hüpoksia ehk hapnikuvaegus. Viimastel aastatel on surnultsündide arv oluliselt vähenenud – võrreldes kümne aasta taguse ajaga on neid kolmandiku vähem.
Kui vaadata juurde surma põhjuste registri andmeid, siis 2017. aastal oli surnultsünde 45, peamiseks põhjuseks emakasisene hüpoksia ehk hapnikuvaegus.
Meditsiinilise sünniregistri andmetel registreeriti Eestis 2017. aastal 13 630 elussündi. Neist haigusega sündis 3843 last ehk ligi kolmandik. Võrreldes 2016. aastaga sündis haigeid lapsi küll protsent vähem, kuid samas vähenes ka elussündide arv 2,7 protsenti.
Aasta-aastalt suureneb nii haigete vastsündinute kui ka haiguste arv 1000 elusünni kohta. 2017. aastal diagnoositi 1000 lapse kohta 282-l mõni haigus. Keskmiselt diagnoositakse ühel haigel vastsündinul kaks haigust.