- Eesti üldhariduskoolis oli kõige rohkem 51–60aastaseid õpetajaid
- Meesõpetajaid leiab kõige rohkem kolmandast kooliastmest
Statistikaameti andmetel oli 2017/2018. õppeaastal üldhariduskoolides 14 905 õpetajat, neist naisi 86 ja mehi 14 protsenti.
Statistikaameti andmetel oli 2017/2018. õppeaastal üldhariduskoolides 14 905 õpetajat, neist naisi 86 ja mehi 14 protsenti.
Eesti üldhariduskoolis oli kõige rohkem 51–60aastaseid õpetajaid, sellesse vanuserühma kuulub ligikaudu iga kolmas nais- ja iga neljas meesõpetaja. Alla 30aastane oli iga kümnes nais- ja ligikaudu iga kuues meesõpetaja. Üle 60aastaseid õpetajaid oli meeste ja naiste seas peaaegu ühepalju, mehi 17 ja naisi 16 protsenti.
Millises kooliastmes õpetavad naised, millises mehed?
Meesõpetajaid oli 2121, neist ligi neljandik õpetas esimeses kooliastmes (I–III klass), üle poole teises kooliastmes (IV–VI klass), 72 protsenti kolmandas kooliastmes (VII–XI klass) ning alla poole gümnaasiumiastmes.*
Naisõpetajaid oli 12 784, peaaegu pooled neist õpetasid esimeses kooliastmes, 66 protsenti teises kooliastmes, üle poole kolmandas kooliastmes ning gümnaasiumis ligi neljandik.*
Mehi leiab kõige rohkem kolmandast kooliastmest. Naisi leiab rohkem nii põhikooliastmest kui ka gümnaasiumist. Kõige vähem õpetajaid on gümnaasiumis. Sellest saab järeldada, et suur osa õpetajatest töötab osakoormusega ja õpetab erinevates kooliastmetes.
Ained, mida annavad üle 60aastased õpetajad
Üle 60aastaste naisõpetajate seas oli kõige rohkemkeeleõpetajaid (29% selles vanuses naisõpetajatest), ent leidus ka kehalise kasvatuse õpetajaid (4%). Erilisena saab välja tuua, et naised olid esindatud ka klassiõpetajate hulgas (8%), samal ajal kui meeste seas selles vanuses klassiõpetajaid polnudki.
Üle 60aastaste meesõpetajate puhul joonistus välja trend, et nemad õpetavad reaalaineid ja tehnoloogia valdkonda, väikseima osaga on humanitaar- ja sotsiaalained.