Laupäevase Järva Teataja tutvustus

Tiit Reinberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Järva Teataja

Laupäevane Järva Teataja kirjutab:

* Vahest olete liikluses kohanud ka mopeedautosid? Pisikesi neljarattalisi sõiduvahendeid, mille juhtimiseks, kui oled küllalt vana, ei pea juhiluba olema. Väätsal elav Loore Sammul sai mopeedauto omanikuks veebruaris. Põhjusi selleks oli üks: saada liikuma, küll tööle, küll poodidesse.
Mopeedautoga käib Lõõlasse tööle ka Loore Sammuli abikaasa. Auto on ostetud perre kasutatult, aga suurt remondiraha pole see nõudnud.
Tavamarsruut on Väätsa–Paide–Türi. «Mul autojuhiluba ei ole, pole kunagi olnud,» ütles Sammul. «Küll olen paar aastat tagasi läbinud autokoolis liikluse teoreetilise osa.»
Sammul lisas, et tema eesmärk polnud autojuhiluba, vaid just seesama teoreetiline osa. «Ilma selleta poleks vist küll julgenud mopeedautoga liiklusesse minna. Kui sa ikka ei tea, kellele ristmikul peab teed andma, siis on hull lugu küll,» põhjendas ta.
 
* Kui Lääne-Eestis on rannaaladel toimetavad pika punaka karvkattega sarvilised Šoti mägiveised juba üsna tavaline pilt, siis tuleval aastal asustavad Särevere ja Türi vahelise jõeluha samuti veised. Küll ei hakka jõeluhta kujundama Šoti mägiveised, vaid erinevat tõugu lihaveised.
 
* Mai alguses ilma suurema kisa ja kärata Kirna mõisas avatud kohvikul on eestvedajate meelest läinud ootamatult hästi. Hästi mitte ainult Järvamaa kohta, kus kärsitumad tavatsevad oma kohvikuid ja ööklubisid sulgeda pärast paaripäevast-nädalast lahtiolekut, vaid ka üleüldse väga hästi.
«Mulle tundub, et inimesed ootasid meid,» mõtiskleb Kaidi Nurmik. «Kliendid kiidavad. Meil on tekkinud oma püsikülastajad, kes avamise esimestest nädalatest ikka ja jälle pisteliselt kohvikusse satuvad. Kes võtab sõbra kaasa, kelle sõber võtab omakorda sõbra kaasa ja nii see läheb. Inimesed tulevad, vajuvad diivanisse, tunnevad end mõnusalt ja leiavad aega ka niisama olla. Ei ole nii, et kiiresti kõht täis süüa ja kohe minema.»
Nurmikule meeldiks mõelda, et ta võõrustab inimesi nii, nagu nad tuleksid talle külla. Et tulijad ei oleks mitte tema kliendid, vaid külalised, et neilgi oleks Kirna mõisa kohvikus olla kodune, soe ja hubane.
 
* Paide suurimates kauplustes seisvad annetuskastid täituvad küll aegamööda, kuid nendesse valdavalt sentidest kogunevad summad on heategevusorganisatsioonidele siiski olulised. Sellest piskustki saavad abi paljud lapsed ja loomad.
 
* Pühapäeval saab Albu kooli üheksandas klassis õppiv Kaarin Rannu Väätsa mõisas pidulikult kätte uhke tiitli – ta on kuulutatud tänavu Helmi Tohvelmani nimelise Järvamaa maakoolide eduka õpilase preemia laureaadiks. Kaarin loodab, et tiitel avab edaspidi nii mõnegi ukse.
 
* Esmaspäeva hommikuti istub itaallane Luca Faccio (39) Tallinnas rongi, sõidab Rakkesse ja sealt bussiga Koeru. Teisipäeva õhtul sõidab ta sealt Tallinna tagasi. Nii juba kaks kuud. Koeru hooldekeskuse uus füsioterapeut Luca Faccio elab perega Tallinnas neljandat aastat. Nii tundus neile kõigile õigem ja parem, kuigi puhkused veedetakse Itaalias.
Faccio sõnab, et isegi sügisene hallus Eestis ei tekita temas tahtmist tagasi Itaaliasse kolida. «Mul on päike siin,» ütleb ja osutab käega südamele.
Ilmselgelt jagub seda päikest ka Koeru hooldekeskusse, sest sealsed inimesed ootavad tema tulekut väga.
Elevust ja rõõmu tekitab Faccio saabumine nii hoolealustes kui ka töötajais. Uut indu pingutada on saanud needki, kes vahepeal usu kõndimisse kaotada jõudsid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles