Kuidas saavad Järvamaa ettevõtjad kindlustada end maksmata arvete vastu?

KredEx.

FOTO: TAIRO LUTTER/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti ettevõtted on kindlustanud end rohkem kui 5000 kõikjal maailmas tegutseva äripartneri vastu, et ennetada võimalikke kahjusid, mida võivad tuua näiteks maksmata jäänud arved. Miks ja kuidas ka Järvamaa ettevõtted järjest enam selliselt oma riske maandavad, selgitab KredExi krediidikindlustuse juhatuse liige Mariko Rukholm.

 

Kuigi väiksematele ja alustavatele eksportijatele on oma tehingute või kogu äri kindlustamine üsna uus ja võõras teema, kasutavad kogenud eksportijad oma välispartnerite makseriskide kindlustamise võimalust Rukholmi sõnul juba aastaid. “Üha rohkem ettevõtteid soovib nii Eestis kui ka välisturgudel ambitsioonikamalt oma äri kasvatada, aga samas teha seda turvaliselt – nii, et ootamatused tehingut ei nurjaks või laekumata arved ettevõtte majanduslikku seisu ei kahjustaks,” selgitab Rukholm.

4 kontrollküsimust

Rukholmi sõnul oleks ka Järvamaa ettevõttel vaja oma äripartneritega seotud riskide ennetuseks mõelda alati läbi neli peamist küsimust, mis aitavad otsustada, kas äritehingut on tarvis kidlustada. “Esiteks peaks tegema selgeks, kui suur on ühe tehingu võimalik mõju kogu ettevõtte tegevusele. Kui suur tasumata arve või ühe kliendi ootamatu pankrot võivad ettevõtet tõsiselt raputada? Kas see summa on 1000, 10 000 või 100 000 eurot? Võttes suuremaid riske kui hinnatud taluvusepiir, tasub mõelda kindlustamisele.

Teiseks tasuks lähtuda sellest, kui pikka tähtaega klient soovib. Sageli on välisturul tavaks pikemad maksetähtajad kui koduriigis:  60, 90 ja isegi kuni 120 päeva pikkused, mis meie ettevõtetes ebakindlust tekitavad, sest puudub kindlustunne saada selle pika aja jooksul raha kätte. Mida pikem maksetähtaeg, seda suurem võimalus, et selle aja jooksul välispartneri maksevõimega midagi juhtub.”

Kolmandaks soovitab Rukholm mõelda sihtturu poliitilisele ja majanduslikule olukorrale.

Kolmandaks soovitab Rukholm mõelda sihtturu poliitilisele ja majanduslikule olukorrale. “Näiteks poliitiline risk eksporditurul võib tähendada seda, et kaupade eest tasumisele kuuluva summa kättesaamine võib osutuda keerukaks – olgu siis valuutapiirangute või hoopis sõja tõttu.”

Samuti soovitab Rukholm uurida  äripartneri tausta. “Kui müüja teab, et tema äripartneril on varem makseraskusi olnud, siis on see kindlasti üks esimesi ohumärke, mida tasuks arvestada,” paneb Rukholm südamele ka neile ettevõtetele, kes oma tehinguid kindlustada ei plaani.

Millal kindlustusest abi pole?

Üheks valearusaam on Rukholmi sõnul see, et oma äri saab kindlustada ka siis, kui mingi probleem on juba aset leidnud või kehv olukord teada. Näiteks äripartner hilineb maksetega või on koos kaubaga ootamatult ära kadunud ja arve maksmata jätnud. “Nii nagu ei saa kindlustada juba põlevat maja, nii pole ka ettevõttel kindlustusest abi siis, kui kahjud juba peaaegu käes,” selgitab Rukholm.

Samuti ei pruugi kindlustusest abi olla, kui müüja ei ole ise käitunud vastavalt kokkulepitule. Näiteks on saatnud kliendile defektidega kauba ja jätnud puudused kõrvaldamata. “Just selle pärast on väga oluline, millised tingimused müügilepingus kokku lepitakse,” rõhutab Rukholm ja lisab, et  üldiselt saavad kõik ettevõtted, kes teistele ettevõtetele maksetähtaega pakuvad, oma riske teadlikult tegutsedes maandada ja ennetada. “Üha enam ettevõtteid teeb selle valiku. Kui veel eelmisel aastal olid ettevõtted kindlustanud oma käivet kokku 271 miljoni euro eest, siis tänavu samal ajal juba 353 miljoni euro eest ehk ligi kolmandiku  enam,” ütleb Rukholm KredExi krediidikindlustuse käesoleva aasta esimese poole tulemustele viidates.

Tagasi üles