Laupäevase Järva Teataja tutvustus

Tiit Reinberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Järva Teataja

Laupäevane Järva Teataja kirjutab:

* Aastaid on Paide vana prügimäe peal kasvanud malts. Läinud suvel veeti sinna Mündi tee remondist üle jäänud pinnast, millest on tulevase terviseraja tarvis vormitud väikesed künkad.
Võimalik, et uuel terviserajal saavad suusatajad lumest rõõmu tunda juba eeloleval talvel.
 
* Kui mitmel eelmisel aastal on Paidesse toodud jõulukuusk Türilt või selle lähiümbrusest ning lillelaadalinna elanikud on juba naljatamisi töganudki, et ilma nendeta oleks naabrid plindris, siis tänavu jääb Türilt esitatud esindusjõulupuu kandidaat oma praegusele kohale kasvama. Sedakorda saab Paide jõulupuuabi teisest naaberomavalitsusest – Järva vallast, täpsemalt Koerust.
 
* Kui Koeru keskkooli Vb klassi lapsed kuulsid, et Eesti koolides visatakse igal aastal ära umbes 50 autokoormatäit toitu, pani see neid siiralt imestama. Nii mõnigi tunnistas, et ka tema on koolis toitu taldrikule alles jätnud ja sellega toiduraiskamisele kaasa aidanud. Et õpilased suhtuksid toitu lugupidavamalt, kutsusid Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse ja Daily kaubamärgi all koole toitlustav Baltic Restaurants Estonia esindajad Koeru keskkooli õpilased söökla kokkadega koos toitu valmistama.
 
* Reede hommikul Paide muusika- ja teatrimajas ning selle lähiümbruses alanud Järvamaa mess nautis esimestest sekunditest peale suurt huvi, kauplejaidki oli kohal rekordarv, neist mõni ka uustulnuk.
 
* Meditsiinitöötajad on viimasel ajal meedias häält tõstnud selle pärast, et erakorralise meditsiini osakonda (EMO) pöördub liialt palju inimesi, kelle koht ei ole seal. Järva Teataja käis Järvamaa haiglas vaatamas, mis olukord on seal ajal, mil perearstid hakkavad oma kabinette sulgema ja pisikeste muredega kiiresti vastuvõtule enam ei saa.
 
* Viis aastat tagasi kolis Marge Kaljuste maale – Öötla külla. Et oleks julgem, võttis ka koera. «Päästsin Roki «merekooli« saatmisest,« täpsustas ta.
Betti töötas pimedate juhtkoerana, kuid pärast üht õnnetust vajas temagi uut kodu. Leidis selle Öötlast. «Laste ja tema sümpaatia on vastastikune ja nii mõnigi koera kartnud laps Bettit ei karda,« ütleb Kaljuste.
Varjupaigast või hukkamisest on ta koos elukaaslase Jaanus Heinastega päästnud nii mõnegi selle talu asuka. Kui palju neil loomi ja linde kokku on, Kaljuste ei teagi. Liike on 21, aga isendite arvutamine läheb keerulisemaks. «Ainuüksi jäneseid on mul terve kari – 23, aga kanu ma ei teagi, mitu liiki on,« märgib ta.
 
* «Täielik pommuudis! Tule imetlema käsitöömeister Anne pom-pom-pudinaid-vidinaid!» kuulutab Käru raamatukogu sotsiaalmeedia lehele tehtud postituses, mida ilmestavad värvilistest lõngatuttidest sündinud loomakeste ja multifilmitegelaste pildid.
Käsitööhuvilisest vanaema Anne Vahter jääb tagasihoidlikuks ega saagi esiotsa aru, mis neis lõngaloomades nii erilist on, et kohe leheloo peab kirjutama. «Olen enne ka raamatukokku käsitööd viinud, no et oleks midagi põnevat ja lõbusat. Praegusel hallil ja pimedal ajal tundus, et need lõngaloomad on üks hea värvilaik,» leiab ta.
Lõngaloomad ehk pom-pom-tehnikas (ingl tutid – toim) meisterdatud tegelased avastas Anne kevadel, mil nädalavahetuseks tema juurde tulema pidanud lapselaste ootuses internetist põnevaid ideid otsima hakkas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles