Laupäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Järva Teataja

Laupäevane Järva Teataja kirjutab:

* Ehkki ehitaja Yit Infra Eesti AS plaanis viimased asfalditööd lõpetada sel nädalal, jäi siiski osa Paides Mündi ja Raudtee tänaval tegemata, sest ilmaolud lihtsalt ei luba seda.Paide linnamajanduse osakonna juhataja Heigo Laaneoks ütles, et ehitaja pingutas mis jaksas, aga paar nädalat jäi ikka puudu.
Ta täpsustas, et sõidutee on küll üleni asfaldi all, kuid mõni mahasõit ja osaliselt ka kõnniteed on tegemata.
Haljastus on tehtud selles osas, kus asfalt on maas, mujal peab ootama kevadeni. «Oleks miinuskraadid ja lumi nädala või paar oodanud, saanuksime kavandatud ajaks põhitööd tehtud,» lausus ta.
 
* Kolmapäeval avastasid paidelased, et seni keskväljaku ääres ootusärevust külvanud kohvik Südamesahver on tuledes ja lahtiolekuaegadest teavitav silt vihjab võimalusele seni suletud olnud uste taha pääseda. Suurema kärata alustada soovinud kohvik täitus rahvast kiiresti. Südamesahvri perenaine Tiia Tamberg sõnas, et ei tahtnud suurt avamist teha vältimaks kohvikus rahvamasse, keda on klienditeenindajal korraga raske teenindada. «Tegime vaikselt uksed lahti ja lasime inimestel meid vähehaaval avastada,» lisas ta.
 
* Kodukant valis tänavuseks Järvamaa sädeinimeseks kogukonna ja koduküla arengule kaasa aidanud Sirli Bulli. Ta on pea kogu oma elu tegutsenud Imavere kandis. Tänavu sai suuresti tema sihikindluse ja tahtega teoks Imavere kohvikute päev.
Bulli sädeinimese kandidaadiks esitanud Tiina Lippant kiitis tema ettevõtlikkust. «Sirli suur optimism ja soov midagi kohalikus elus ära teha on kogukonnale edasiviiv jõud,» ütles ta.
 
* Talv on tõesti käes, sest Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses hakati kolmapäeva õhtul kunstlund tootma. Seekord lausa kolme lumekahuriga.
Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse juhataja Kalju Kertsmik vaatas kella. See näitas 21.20, ettevalmistused olid tehtud ja kolm kahurit hakkasid tööle.
«Eelmisel hooajal püüdsime samuti kolme kahuriga kunstlund toota, kuid elektrivõimsusest jäi väheseks ja tegime tööd ikka kahe kahuriga,» selgitas ta. «Sel aastal ostsime alajaama ampreid juurde. See maksis ligi 11 000 eurot, millest Järva vald eraldas toetuseks 8400 eurot.»
 
* Kesknädalal andis siseminister Katri Raik kodanikupäeva aumärgi 15 silmapaistvale inimesele, kes on oma kogukonnas või laiemalt ühiskonnas jätnud olulise jälje, edendades kodanikukasvatust, väärtustades kodanikuteadvust või tehes vabatahtlikku tööd oma kogukonnas. Põhjust rõõmustada oli ka järvalastel, sest ühe aumärgi pälvis naiskodukaitsja, Järvamaa arenduskeskuses MTÜ-konsultandina töötav Taive Saar.
 
* Imavere põhikooli õpilased paistavad väikese kooli kohta spordis eriliselt silma. Neid jagub koolispordivõistlustele, nad käivad usinalt treeningutel ja kehalise kasvatuse tundides nad naljalt ei viili. Miks? Ikka seetõttu, et õpetaja Taiga Laur on nad spordiga sõbraks teinud. Eilsel koolispordifoorumil Tallinna Ülikoolis sai Taiga Laur (52) kätte aasta spordisõbralikema õpetaja tiitli.
 
* Metsatuka ääres asuv talumaja on avar ja soe, selle kreemikasvalgetes toonides ruumikas köök mahutab kõik perenaisele vajaliku. Selles avaras köögis on valminud konkurssidel auhindu pälvinud põnevate nimede ja veel põnevamate koostistega moosid.
Nüüd on igapäevatoidu ja pühapäevaste pannkookide vahele end tasapisi mahutamas salapärased anumad taimetõmmistega, peene lõhnaga eeterlikud õlid ja kõik see, millest valmib ravisalv.
Källomäe perenaine Jana Olesk jääb oma salvimajandusest rääkides tagasihoidlikuks. «Ainult paar nädalat olen jõudnud sellega tegeleda,» põhjendab ta.
Aga juba on sõna neist käsitöösalvidest levinud ja nii mõnigi neid ka kasutada saanud.
 
* Nüüd on see kindel: järgmisel aastal võetakse Türi-Tori kiirlaskumise kavva ka kolmas, senistest pikim sõit, mis on 104 kilomeetrit pikk. Seni on Eesti pikima jõemaratoni tiitlit kandnud Võhandu (100 km).

* 60 000 eurot on miljon, vähemalt oli Eesti kroonides. Kui keskkooliga ühele poole saanud noormehele pakutakse sellist «miljonipalka», siis ei pruugi kaalutlemist pikalt olla. Kesk-Eesti vägilane Marko Remlik (29) küll kaalutles, aga võttis pakkumise vastu. Käis veidi aega tööl, sai palga kätte, tuli Eestisse ja ostis korteri. Järgmisel korral sai samamoodi autoomanikuks. Kolmandal korral tuli järjekordne suurost ja nii see elu kulges.
Töö krooniaja lõpul Norras oli kõrgesti tasustatud, kuid nõudis ka tegijatelt palju: pikki tööpäevi ja eemalolekut kodust.
Arvestama pidi füüsiliselt raske töö ja keeruliste ilmastikuoludega. Siis tuli jälle palgapäev ja kõik tundus olevat seda väärt.
Marko Remlik teab väga hästi, millist elu rändtööline elab.