Järvamaa tööturul valitseb puudus mitmes sektoris
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötukassa tööjõuvajaduse baromeetrist selgub, et Järvamaa tööturul ei ole väga suurt tööjõu ülejääki ega ka puudujääki, kuid puudus siiski on ja seda mitmes sektoris.
Järvamaal on suurem nõudlus töötajatest tootmissektoris, kus vajatakse erinevate oskustega töötajaid: CNC pingioperaatoreid, tootmistöölisi nii masinaehituses, metalli- kui ka puiduvaldkonnas, keevitajaid, tööpinkide seadistajaid, tislereid, elektrikuid.
Haridussektoris on tööjõupuudus õpetajatest, eripedagoogidest ning logopeedidest. Teenindussektoris on raske leida kokkasid ja klienditeenindajaid.
Puudus on ka bussi- ja veoautojuhtidest, metsandusmasinate operaatoritest. Sotsiaal- ja tervishoiusektoris on raske täita õdede, hooldustöötajate, tegevusjuhendajate ametikohti.
Eesti Töötukassa kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Lauri Kool rääkis, et tööjõuvajaduse suurenemise põhjused on erinevad. Ehituses ja tootmises võib põhjuseks olla tööjõu madal kvalifikatsioon, ajale jalgu jäänud erialased oskused või terviseprobleemid.
Sotsiaalvaldkonnas valmistatakse spetsialiste ette, kuid pärast kooli lõppu võib juhtuda, et töötaja ei lähe erialasele tööle, tihti on põhjuseks madal palk.
Klienditeeninduses võib värbamisel takistuseks osutuda kandidaadi soov suurema töötasu, väiksema koormuse või paindlikuma tööaja järele.
Töötukassa koostab kaks korda aastas tööjõuvajaduse baromeetrit, mis prognoosib lühiajalist tööjõuvajadust ametite lõikes. Baromeetri abil saavad tööandjad ja tööotsijad vaadata, millises piirkonnas ja valdkonnas on tööjõu nõudlus kõige suurem, millistel ametialadel on tööturul tööjõu ülejääk, puudujääk või valitseb tasakaal.