Päästeamet: toiduvalmistamine põhjustab üha enam tuleõnnetusi
11. detsember 2018, 07:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järjest enam inimesi saab viga või hukkub tulekahjudes, mille põhjustas hooletu toidu valmistamine. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on toiduvalmistamisest alguse saanud tulekahjude arv kolm korda kasvanud.
„Ei möödu nädalatki, mil päästjatel ei tule sõita kustutama tulekahjusid, mille põhjustas liiga kauaks pliidile või ahju unustatud toit. Pott või pann pannakse pliidile, väsimusest või joobes olekus jäädakse magama, mõnikord minnakse isegi kodust ära. Tänavu on toidu valmistamisest tekkinud tulekahjusid olnud kolm korda rohkem kui eelmisel aastal kokku. See on murettekitav tendents, ent õnnetus on paari lihtsa nipiga välditav,“ ütles päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints.
Päästeamet on 2018. aasta 11 kuuga saanud 402 toidukõrbemisega seotud väljakutset. Selle aasta novembri seisuga on toiduvalmistamisest alguse saanud 35 tulekahju, milles hukkus 3 ja sai vigastada 11 inimest. Kahe hukkunud inimese kodus polnud nõuetekohaselt paigaldatud töökorras suitsandurit, vaid kolmel vigastada saanul oli nõuetekohane suitsuandur, mis rakendus ka tööle. Aastatel 2015–2017 toiduvalmistamisest tekkinud tulekahjudes inimesi hukka ei saanud. Tänavu kodudes puhkenud tulekahjudes hukkunud 40 inimest.
Päästeamet on 2018. aasta 11 kuuga saanud 402 toidukõrbemisega seotud väljakutset.
„Toidu kõrbemise põhjustab pea alati inimeste hooletus. Tihti on mängus alkoholi tarvitamine – joobes inimene ei pruugi mäletada, et alustas mingil hetkel toidu valmistamise või soojendamisega. Ette on tulnud ka juhtumeid, kus toit pannakse pliidile valmima ja minnakse korraks poodi või kuhugi mujale kodust ära,“ selgitas Indrek Ints.
Pliidile sooja pandud nõusid või toitu ei tohi jätta järelevalveta ning pliidi juures ei tohiks olla kergesti süttivatest materjalidest asju. Köögis peaks käepärast olema tulekustutustekk või tulekustuti, mis on mõeldud ka õli kustutamiseks. Kindlasti peab kodus olema õigesti paigaldatud ja töökorras suitsuandur.
„Kõige lihtsam on jätta meelde põhimõtte, et kui teed sööki, jää kööki. Kui tead, et kipud unustama end telekat vaatama, siis kasuta taimerit, mis õigel hetkel meelde tuletab, et praad on ahjus,“ ütles Ints.
Pliidil kõrbev toit võib süüdata ka pliidi ümbruses olevad pinnad või esemed – kapp, käterätik, pajalapid, ka kardinad, kui need on lähedal. Plastesemed, näiteks poti sangad, hakkavad sulama ja eritavad mürgist gaasi.
Toidu kõrbemise puhul päästab olukorra kiire reageerimine: minge kööki, lülitage pliit välja ning katke kõrbenud toiduga pott või pann kaanega. Esimene langetab kuumust ja teine takistab hapniku juurdepääsu ning põlemine peatub. Seejärel tuulutage tuba.
Juba põlema läinud toidu kustutamisega peab olema ettevaatlik. Kui pannil või potis põleb õli, siis ei tohi mitte mingil juhul sellist põlengut kustutada veega. Vesi tekitab leegi lahvatuse ja inimene võib saada tõsiseid põletushaavu ning tulekahju võib sekundiga muutuda väga suureks.
Kui tuli on paisunud nii suureks, et seda ise kustutada enam ei saa, tuleb köögi uks ja võimalusel ka aknad sulgeda ja toast lahkuda ning kutsuda abi hädaabinumbril 112.