Päästeamet: Eesti ühiskond pole suurteks kriisideks valmis

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üleujutus Uhtnas eelmisel aastal.
Üleujutus Uhtnas eelmisel aastal. Foto: Teet Suur

Päästeamet arutab täna koos partneritega, kuidas Eesti ühiskonda paremini suurteks kriisideks ette valmistada.

 

„Eestimaalaste turvalisust aitavad päästeameti ja vabatahtlike partnerite hulgas iga päev tagada 190 komandot ja 4300 inimest. Möödunud suvi, mil meie elupäästevõimekus jõudis seitsmel korral kriitilise piirini, andis meile õppetunni. Saime aru, et päästeamet peab parandama oma võimekust suurte kriisidega toimetulekuks. Selleks et teisi aidata, pead ise olema tugev. Päästevõrgustiku tugevuse arenduse võtame järgmisel aastal ka suurema tähelepanu alla,“ ütles päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.

Sõltuvus igapäevastest elutähtsatest teenustest, nagu vesi, küte ja elekter, on muutnud meie ühiskonna kergelt haavatavaks. Näiteks elektrikatkestuse korral on häiritud pangaterminalide töö, puudub internetiühendus, side ning ka kütust ei saa tankida.

Sõltuvus igapäevastest elutähtsatest teenustest, nagu vesi, küte ja elekter, on muutnud meie ühiskonna kergelt haavatavaks.

„Eesti inimesed usuvad, et kui häda käes, siis jõuab abi kiiresti kohale. Kuid sageli unustatakse, et kui kaob elekter või mobiililevi, siis ei saagi abi kutsuda. Või kui suur lumetorm on sulgenud tee, siis päästjate saabumiseni tuleb end soojas hoida, süüa ja juua. Kas me oleme nii tugevad, et vajaduse korral ka mitu päeva vastu pidada?“ arutles Suurkivi.

Uuringud näitavad, et rohkem kui pooled eestimaalased ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalikke hädaolukordi. Juba mõnepäevane elektri-, keskkütte- või veevarustuse katkestus tekitab rohkem kui pooltele Eesti elanikele probleeme kodu kütmisel, toiduvalmistamisel ja ka näiteks mobiiltelefonide laadimisel.

„Asjaolu, et meie ühiskond ei ole kriisideks  valmis, teeb mulle muret. Elanikkonnakaitse asutusena oleme kohalike omavalitsuste ja inimeste juures neid toetamas ning nõustamas nii, nagu ka oma muude teenustega. Saame anda adekvaatset infot olukorrast, nõu, mida selles olukorras peale hakata, ning kui hakkama ei saada, siis ka abi,“ selgitas Suurkivi.

Täna korraldab päästeamet riigikaitse laia käsitluse seminari „Saame hakkama“, mille keskmes on seekord päästeameti roll elanikkonna kaitses kohalikul ja kogukondlikul tasandil. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles