Häirekeskus: Eesti inimese mured seostuvad peamiselt tervisega

FOTO: SCANPIX

Häirekeskus võttis 11. veebruaril, Euroopa 112 päeva raames toimunud pressikonverentsil kokku möödunud aasta töötulemused ja tutvustas edasisi arenguid.

 

2018. aastal vastas Häirekeskus hädaabinumbril 112 tulnud 994 514 kõnele. Neist 408 250 juhul saadeti appi politsei, pääste või kiirabi. Võrreldes eelmise aastaga tõusis kõnede arv 1% võrra ja selle põhjusena on näha abivajaduse tõusu suvel. Palav suvi tõi kaasa tuleõnnetusi ja tekitas inimestele terviseprobleeme.

Pea pooled (46%) hädaabikõned tulid Põhja piirkonnast (Tallinn ja Harjumaa), ligi veerand Lõuna piirkonnast, Ida piirkonnast tuli 19% kõnesid ning kõige vähem kõnesid tehti Lääne piirkonnast (13%).

Peamised meditsiinisündmused, mille tõttu abi vajati, olid seotud kõhupiirkonna kaebuste, vererõhuprobleemide ja valuga rinnus. See on olnud nii ka eelmistel aastatel. Teatavasti on südame-veresoonkonna haigused Eestis haigestumise ja surma põhjuste hulgas esikoha.

Pea pooled (46%) hädaabikõned tulid Põhja piirkonnast (Tallinn ja Harjumaa), ligi veerand Lõuna piirkonnast, Ida piirkonnast tuli 19% kõnesid ning kõige vähem kõnesid tehti Lääne piirkonnast (13%).

Peamised päästesündmused on seotud erinevate tulekahjudega (alarmid, tulekahjud hoonetes ning väljaspool hooneid) ning abi osutamistega.

Sagedasemad politseisündmused on seotud joobes isikute, politsei teadetega ning liiklusõnnetustega. Politsei teadete hulgas on tähelepanelike inimeste teated, kes teatavad näiteks kahtlastest juhtidest, probleemsetest naabritest või joobes inimestest.

Häirekeskuse teenindatavatelt abi- ja infotelefonidelt vastati 103 447 kõnele, mis on 10% rohkem eelmisest aastast. Tõusu taga on üheltpoolt maanteeinfo telefoni 1510 lisandumine Häirekeskuse poolt teenindavate numbrite hulka ja teisalt loomade abivajadusega seotud kõnede hulga tõus. Suurulukeid puudutavate kõnede hulk suurenes möödunud aastal 64%.

Peadirektor Kätlin Alvela ütles täna toimunud pressikonverentsil, et Häirekeskuse üks roll on mõista seda, millist abi inimesed vajavad.

„Häirekeskuse oleme unikaalses ja tähtsas rollis, sest meie päästekorraldajad on täna riikliku abiteenuse eesliinil. Need miljon kontakti inimestega annavad meile selge arusaama sellest, et inimeste abivajadus on muutumas. Seda kinnitavad nii meditsiinisündmuste kui ka loomade abistamist eeldavate juhtumite suur hulk ja numbrite jätkuv tõus,“ ütles Alvela pressikonverentsil.

Muutunud abivajadusele vastamiseks tuleb Häirekeskusel astuda samme tehnoloogia täiustamisel. Peadirektori asetäitja arenduse alal, Merle Tikk tutvustas ajakirjanikele seda, millised on organisatsiooni edasised tehnoloogilised arengud.

„Järgmise kahe aastaga saab valmis Häirekeskuse päästekorraldajatele uus tööprogramm, mis võimaldab muuseas tuua abistajateni ka helistajate videokõned. Lisaks sellele saab selle aasta jooksul valmis kriisiinfo telefon,“ tõi Tikk näiteid.

11. veebruaril tähistatakse kõikjal Euroopas 112 päeva, millega suunatakse tähelepanu sellele, et tegemist hädaabinumbriga, kust saab appi kutsuda politseid, päästet ja kiirabi kõikjal Euroopas. Päeva raames tunnustati juba teist aastat ka silmapaistvalt hästi hädaabikõne teinud lapsi.

Tagasi üles