Gripi osakaal levivate viiruste hulgas langeb
22. veebruar 2019, 09:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/25/11740294t1h9886.jpg)
Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu pöördus perioodil 11. kuni 17. veebruar arsti poole 5801 inimest, pöördunutest 43,1% protsendi olid lapsed. Eelnenud nädalal (4.-10.02) pöördus arsti poole 5978 inimest.
Grippi haigestumuse intensiivsust võib hinnata keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks, Eesti keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 439,8.
Grippi haigestumine endiselt kasvas haigestumine vanemaealiste inimeste hulgas, teistes vanusrühmades püsis haigestumine samal tasemel.
Laboratoorse kinnituse said 398 gripiviirust, neist 394 olid A- ja 4 B- gripiviirus.
Täpsemalt määratleti 11 A-gripiviirust, nendest kõik olid A-gripiviiruse alatüüp A(H1N1)pdm2009. Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal langes nädalaga 73,7 protsendilt 71,5 protsendile, selle arvelt suurenes haigestumine muude viiruste tõttu. Muudest viirustest levisid enim RS-viirused, mille osakaal tõusis 17,1 prontsendini.
Võttes arvesse sentinel-seire andmed ja etioloogilise pildi muutused võis eeldada, et haigestumine on stabiliseerumisfaasis. Stabiliseerumisfaas võib kesta kuni 4 nädalani.