Lauljatar Rebecca Kontus ja näitleja Üllar Saaremäe toovad lavale unustamatu Edith Piafi laulud

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Edith Piaf
Edith Piaf Foto: Sanpix

Lauljatar Rebecca Kontus ja näitleja Üllar Saaremäe toovad lavale unustamatu Edith Piafi laulud. Kontsertlavastus on 9. aprillil kell 19 Paide muusika- ja teatrimajas.

Laval on tükike Internationali hotelli vestibüülist, kus Rebecca Kontus esitab akordioni, klaveri ja kontrabassi saatel Piafi tuntumaid laule, nende seas "L´accordeoniste" ja "Non je ne regrette rien". Nii satub publik justkui kaugete aastakümnete taha, otse keeruliste sündmuste ja valikute keerisesse. 

Üllar Saaremäe loeb talle omase karmi sensuaalsusega katkendeid Erich Maria Remarque'i romaanist "Triumfikaar". See on lavastatud kontsert, kus meeleolu loovad ka ajastu dekoratsioonid, heli- ja valgusrežii. Pagulasearmastus, pidev varjamine ja põgenemine, sõda, kiindumus ja haavatavus on teemad, mille ümber tegevus keerleb. 

Remarque leiab, et armastus äratab ta tegelased uuesti ellu – nad lähevad lehte nagu kuivanud oksad, nad tunnevad jälle elu lõhna ja maitset. Samas on selle inimese armastuses, kes on kõik kaotanud, midagi meeleheitlikku. On Remargue´i mõte, et tavaolukorras on me elul mitu kihti, ja kui üks katkeb, peavad teised. Sõja-aja armastus on aga seetõttu eriti haavatav, et tihti on see ainus, mis inimesel üldse veel jäänud.   

Edith Piafi tegevus okupeeritud Prantsusmaal oli esmapilgul mõistmatu. Ta oli natsiladviku seas hinnatud ja privilegeeritud ning laulis nende pidudel. Samas käis ta laulmas ka vangilaagrites. Neist fotodest, kus Piaf poseeris koos sõjavangidega, tehti passipilte, mis aitasid paljudel põgeneda. 

Natsiladviku soosingut kasutas Piaf ära selleks, et päästa oma juutidest sõpru. Vahel ületas vastupanuliikumise tegevus natside kannatuse ja lauljatar seadis ohtu nii iseenda kui ka oma kaaslased. Mis teda aga surmast päästis, oli muusika.

„Pariisi muusikutena“ mängivad kaasa Tiit Kalluste akordionil, Joel Remmel klaveril ja Taavo Remmel kontrabassil.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles