Laupäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Järva Teataja

Laupäevane Järva Teataja kirjutab:

* Kahe ja poole aasta eest avas Paide muusika- ja teatrimajas uksed kohvik, mis kuulub Tallinna ettevõttele OÜ Catering Service. Nüüd andis ettevõte teada, et tahab majas jäädavalt tegevuse lõpetada.
 
* Aasta tagasi lahvatas Järvamaal skandaal, kui tuli avalikuks, et ASi Väätsa Prügila juhid on sõlminud lepingu prügila varade müügiks Ragn-Sellsi tütarfirmale OÜ R-S Valdus. Kolm Väätsa prügila omanikust omavalitsust ja suurem osa volinikest ei teadnud vara müügist midagi. Kohalikud poliitikud tõmbasid seejärel müügile piduri peale. Omanikud kutsusid tagasi nõukogu ja hiljem kaotasid töö ka mõlemad juhatuse liikmed.
Uus nõukogu ei soovinud prügila varasid erafirmale maha müüa. Kuidas lugu lõppeb, pole veel lõplikult selgegi, sest kohtuveskid alles jahvatavad.
Nüüd tabas prügila omanikke uus üllatus. Teisipäeva pärastlõunal said Paide linnapea Priit Värk ja Järva vallavanem Rait Pihelgas teada, et Türi vald plaanib oma osaluse prügilas maha müüa.
 
* Kolmapäeva õhtul oli Koeru kultuurimaja elevil mehepoegi täis. Hea ärevuse põhjus oli parasjagu käiv casting, see on meesosatäitjate otsing Eesti-Soome ajaloolisse mängufilmi «Helene». Kella 17 paiku ulatus rollist huvitatute järjekord kultuurimaja teise korruse väikese saali ukse tagant trepist alla esimesele korrusele.
Koerus otsisid filmitegijad inimesi sõdurite ja sõjavangide ning poisikeste rolli, seetõttu oligi kohal korralik meestevägi. Ainult mõni noorem oli julgestuseks ema kaasa võtnud.
 
* Eile oli Paide muusika- ja teatrimajas maakonna töö- ja karjäärimess, mis tõi kokku need huvilised, kes on praeguse ametikohaga rahul, kuid sooviksid ehk ametis kannapööret teha. Ent kohal olid ka need, kes plaanivad töömaailmas alles esimesi samme teha.
Nii oligi tänavu messil oluliselt suurem osa karjäärinõustajatel.
 
* Katrin Streimanni esimene suurem proovikivi ajakirjanduses oli 25 aastat tagasi nõukogude taagaga maakonnalehe Järva Teataja uuele kursile juhtimine. Nüüd, kui ta on juba paarkümmend aastat Järvamaast eemal olnud, hoiab ta end endiselt kohalike uudistega kursis ja rõõmustab siiralt, et omal ajal lehetegemisse kaasatud noored inimesed tegutsevad siiani meedias.
 
* Need šokolaadipaberid, mille Ahula raamatukogu juhataja Kaja Leidtorp kaustadest ja kladedest raamaturiiulite vahele lauakesele nähtavale toob, räägivad kõik oma lugu. «Näe, võtame selle rohelise kausta.»
«Võtame!»
Rohelises kaustas olevad šokolaadide ümbrispaberid on toodud reisidelt, täpsemalt öeldes eksootilistest sihtkohtadest. Lähiriikide, nagu Soome ja Läti, paberid on loomulikult eraldi kaustades.
 
* Kuigi Aare Vlassov sündis Norras, ei jäänud temagi teise maailmasõja järel Eestit tabanud repressioonidest puutumata ja tal tuli elada aastaid hoopis Siberis. Aare Vlassov (88) ütleb muheldes, et see Norra-lugu sobib alati jutukaaslaste eksitamiseks. Norras sündis ta 1930. aasta mais küll, aga mitte külmas Skandinaavias, vaid Eestis Järvamaa idapiiril Norra mõisas.
Samamoodi eksitamiseks sobivat ka tema nimi. Miks ema, pika ja peene eesnimega Ida Ernestine Josephine, ja isa soovisid oma tütretirtsule just Aare nimeks panna, seda pole praegu enam kelleltki küsida.