Maaelu vallutas taaralinna
Möödunud nädala teises pooles võttis maamess üle heade mõtete linna Tartu. Kuigi ühe masinaettevõtte esindaja meelest oli niisuguse messi järele vajadus suurim 90ndatel, mil üritus ka alguse sai, meelitasid suitsusingi ja koduleiva hõng, hulk metsa- ja põllutehnikat ning lambad ja veised kohale siiski hulk huvilisi üle Eesti.
Järva Teataja väisas messi reede lõunal, mil väravate taga looklesid inimestest pikad järjekorrad. Juba sissepääsu lunastanud olid hajunud suurde ajutisse masinaparki, turule, toiduhalli ja teistesse avastamist ootavatesse soppidesse, mis Tartu Näituste territooriumile kolmeks päevaks tekkinud olid.
Kohal oli ka kümme Järvamaa ettevõtet. Kohe esimese värava lähedale oli esinduse üles seadnud põllumajandusmasinate müügi ja hooldusega tegelev Türi ettevõte AS Taure.
Taure müügijuhataja Toomas Jürgen ütles, et messil käia tuleb juba seetõttu, et pelgalt internetist pilte vaadates endale töömasinat ju ei osta. Samas on messi tähtsus aastatega mõneti vähenenud. «90ndate algul oli selliste messide järele väga suur vajadus, sest siis oli ettevõtetel kohalikke esindusi vähe, aga nüüd on ju kõigil esindus, kus saab samuti masinaid vaatamas käia,» selgitas ta.
90ndate algul oli selliste messide järele väga suur vajadus, sest siis oli ettevõtetel kohalikke esindusi vähe, aga nüüd on ju kõigil esindus, kus saab samuti masinaid vaatamas käia.
Siiski oli Taure pannud välja hulk masinaid, mille vahel jalutas ringi nii müügiesindajaid kui ka huvilisi. Tähelepanu keskpunkti oli ettevõte asetanud Nisula N5 kuuerattalise metsalangetustraktori.
Jürgen sõnas, et traktori uus mudel erineb eelmisest. Peamine on, et kaks ratast on juures. «See on nüüd maastikukõlbulikum, sest siia saab panna ka lindid ja siis ta püsib pehmel maastikul paremini pinnal,» täpsustas ta.
Messile olevast tehnikast pidas Jürgen erilisemaks esimest korda Soomest Eestisse näitamiseks toodud Livakka lägalaotusmasinat, mis tema hinnangul suurt menu siinkandis veel tunda ei saa. «Meie tarbijaskond on hinnatundlik ja see on praegu suhteliselt hinnaline, aga kasutatuna oleme neid siin varem müünud,» lausus ta.
Jürgeni meelest pole valdkonna ettevõtjale maamessi aeg just kõige parem, sest esitletavat tehnikat põllumehed selleks hooajaks valdavalt enam ei soeta. «Kui Saksamaa messid on oktoobri lõpus ja novembri alguses, siis on võimalik veel investeerida järgmisse hooaega, aga kui siin hakata midagi tellima, siis see on ju alles hooaja lõpuks,» selgitas ta.
Niisugustel välismessidel aga AS Taure ei käi, sest lepingulised kliendid on ainult Eestis ja teiste kapsamaale nad ei trügi. On ju nende ülesanne tagada ka masinate hooldus, teenindus ja kättesaadavus, mida nad teevad üksnes Eestis.
Jürgen lisas, et ajastuse poolest tulemuslikemaks võib osutuda sügisel Tartus Raadil esimest korda korraldatav Eesti põllumajanduse aastanäitus EPA 2019, kuhu ettevõte plaanib oma boksi ja paar masinat välja panna.
Maamessil oli seekord 14 messinaela, üks neist Järvamaa ettevõtte oma. Iga-aastane messiline OÜ Baltic Agro Machinery oli välja pannud teleskooplaaduri Kramer KT407.
Materjalikäitlusseadmete tootejuhi Janno Brobergi ütlust mööda teeb laaduri tähelepanuväärivaks naelaks mitu aspekti. Sel on sisse salvestatud tööülesanded laadimiseks, kahvlite ja kopaga tööks, nii et kabiinis peab tegema vähem liigutusi kui nii mõneski konkurendi masinas.
Samuti on võimalik valida laaduri noole liikumise eri kiiruste vahel ning targa indikaatori, mis kaitseb masinat ülekoormuse eest. «Selle võimekus on neli tonni ja kui sa hakkad tõstma rohkem, kui on ette nähtud, siis ta ei lasegi seda teha, sest see võib masinale ohtlik olla,» selgitas Broberg. «Kui sul ikka vaja on see tõste teha, siis on võimalik süsteem minutiks ümber lülitada.»
OÜ Baltic Agro Machineryl oli messil ka teisi masinaid, millest kõige rohkem püüdsid müügiesindaja Kristjan Reinholdi hinnangul tähelepanu murutehnika ja fikseeritud kambriga ruloonpress. «Traktorite puhul toimub enamik asju kabiinis sees sõidu ajal, aga pressi ümber on täna jalutamist tunduvalt rohkem,» lisas ta.
Reinhold märkis, et ettevõte püüab olla esindatud kõigil suurematel põllumajandusüritustel, et ikka pildis püsida.
Kevadisest leitsakust kuumaks köetud toiduhalli ühes nurgas kaubitses lihatoodetega OÜ Jaanitalu Singivabrik, kel oli uue tootena letil suitsusaunasink, aga minekut oli ka põdravorstidel ja muul kraamil.
Tooteid müünud Agneriin Heinmäe meelest on tänavune asukoht üsna halb. «Inimesed keeravad just siit ära, seega kui meie siin müüme, siis nemad müüvad seal keskel kolm korda rohkem,» lausus ta.
Hoolimata sellest käis leti ääres hooti üsna suur sagimine ning Heinmäel ja tema paarilisel Evelin Mõttusel oli vaevu aega ajakirjanikuga lobiseda.
Heinmäe sõnas, et ettevõttele toobki raha sisse välimüük ja poodides ta oma toodangut ei turusta.
Sealhulgas peab Heinmäe maamessi laatadest ja üritustest üheks olulisimaks hoolimata tema hinnangul üsna krõbedast kohatasust, mis küündivat üle tuhande euro.
OÜ Jaanitalu Singivabrik aastatepikkune kogemus on näidanud, et eelmistel aastatel on ta tagasi teeninud nii kohamaksu, tooraine kui saanud ka kasumit ning see motiveerib ikka ja jälle tagasi tulema.
Hallis oli platsi sisse võtnud Järvamaa kutsehariduskeskus, kelle esindajate juures nõnda suurt tunglemist polnud nagu toidulettide vahel.
Kutsehariduskeskuse täienduskoolituse koolitusjuht Ruth Türk ütles, et kuna messi sihtrühm on pigem täiskasvanud, siis keskenduvad nemad täienduskoolitustele ja sessioonõppele.
Suurim huvi oli seni olnud taimekaitse, hobustega seonduva ja loomaarstiabilise eriala vastu.
Türki üllatas, et paljud täiskasvanud pole endiselt teadlikud, et haridusministeeriumi kaudu on võimalik tasuta koolitustel käia. «See tundub nii kummaline, minu arust tehakse nii palju reklaami ja nad ikka pole kuulnud!» sõnas ta.
Selleks nad messil end Türgi ütlust mööda näitamas käivadki, et teha teavitustööd, luua uusi suhteid, millest võb sündida koolile uut koostööd ja värskendada ka vanu.