Keskkonnaagentuur õpib tundma koovitajat

GPS-saatjaga märgistatud suurkoovitaja Viljandimaal 2015. aastal.

FOTO: Riho Marja

Eestis on rõngastatud alates 1922. aastast kokku 186 suurkoovitajat ja nende kohta on teada 36 taasleidu (sh korduvvaatlused ühe isendi kohta). Keskkonnaagnetuuri juhtivspetsialist Riho Marja märgistas koos Jaanus Eltsiga varasema rakendusuuringu käigus aastatel 2015-2016 kokku 11 suurkoovitajat (Numenius arquata) – tegemist on kolmanda kaitsekategooria linnuliigiga, kelle elupaigakasutust uuriti põllumajandusmaastikus.

 

Kuna rõngastamisel kasutati lisaks klassikalisele alumiiniumrõngale ka värvirõngaid, siis nendest lindudest on tulnud mitmeid ja väga üllatavaid taasleide. Kõik taasleitud linnud on avastatud tänu lindudele pandud värvirõngastele (punane rõngas ja laimivärviline numbrikoodiga rõngas) ning rõngainfo on loetud kas binokli või vaatlustoruga ilma linde uuesti püüdmata ja häirimata.

Keskkonnaagnetuuri rõngastuskeskuse spetsialist Olavi Vainu sõnul on taasleidude põhjal saadud info olnud väga üllatav, sest koguni kaks 2015. aastal märgistatud suurkoovitajat pesitsevad ka tänavu täpselt samal alal -  vastavalt Viljandimaal ja Valgamaal ja see on nii juba vähemalt viiendat aastat järjest.

Suurkoovitajad on pikaealised linnud, kes võivad elada rohkem kui 20 aastaseks, kuid varasemast ei olnud Eestist teada, et liik on väga pesapaigatruu ja valib pesitsemiseks aasta-aastalt sama piirkonna.

Kuna rõngastamisel kasutati lisaks klassikalisele alumiiniumrõngale ka värvirõngaid, siis nendest lindudest on tulnud mitmeid ja väga üllatavaid taasleide.

Ehkki rõngastamist on teostatud ülemaailmselt juba üle 100 aasta, ei ole siiani paljude liikide kohta täpsemalt teada nende rändeteedest, talvitusaladest ega ka näiteks sellest, kui vanaks linnud elavad.

Lindude rõngastamine ja märgistamine on klassikaline harrastusteadus, sest lisaks teadlastele saavad seda teostada ka kvalifikatsiooni omandanud teiste elualade esindajad.

Tagasi üles