Kalad lahkuvad kaitsealusest jõest
Lisatud keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna kommentaar!

  • 30 aasta madalaim veetase
  • Koprad aitavad jõel kinni kasvada
  • Kuivendamise mõju avaldub aastakümneid hiljem
  • Sindi tammi lammutamise efekti seiratakse 2022. aastani

Harrastuskalastaja Taivo Kivimäe peab Esna jõe kiire kinnikasvu peamiseks põhjuseks põllumajanduse väetiste sattumist jõkke.

FOTO: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

«Veel paar-kolm aastat tagasi oli jõgi veetaimedest puhas, nüüd on ainult jõe keskel vaba vooluga riba ja mõned sügavamad forelliaugud lahti, kuid ilmselt kasvavad ka need järgnevatel aastatel kinni,» osutas harrastuskalastaja Taivo Kivimäe Esna jõe suudme lähistel kalasõpru murelikuks tegevale probleemile, mis surub kalad ülemjooksult alla.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Samasugune näide on tal tuua Valgma küla all olevast Esna jõe nn Kase sirgest. Peamine põhjus, miks kaitsealune forellijõgi veevaesel ajal taimedest vohab, on tema meelest jätkuvalt pinnase- ja põhjaveega põldudelt vooluvette jõudev toitaineterikas põlluramm.

«Minge vaadake rabade vahel voolavat Pärnu jõge enne Paide servas asuvat Olerexi tanklat ja võrrelge sealset olukorda sellega, mis valitseb pärast seda, kui jõgi põldude vahel voolava Vodja jõega ühineb. See on selge tunnistus sellest, kuidas puhas jõgi muutub,» toob Kivimäe oma väite kinnituseks näite.

Tagasi üles