Arvamusfestivali osalejad testisid mõtlemislõkse

Kuido Saarpuu
Copy
Arvamusfestival Paides
Arvamusfestival Paides Foto: Kuido Saarpuu/Järva Teataja

Arvamusfestivali “Eesti 2035” ala avalöögil räägiti, kuidas ja mida teha, et Eesti oleks ka aastakümnete pärast parim paik elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks. Lisaks testisid osalejad Hans Roslingu „Faktitäiusest“ („Factfulness“) inspireeritud rahvastikuteemalisi mõtlemislõkse.

Arvamusfestivali aruteluala „Eesti 2035“ keskendus Eesti tuleviku teemadele. Arutleti, millises Eestis tulevikus elada tahame, kas ja kuivõrd hea on rahaliselt meie pensionipõlv ja kas aastal 2100 on 800 000 elanikku Eesti jaoks vähe või palju. Tõsisemaid arutelusid täiendas Rootsi akadeemiku Hans Roslingu aastakümnete pikkuse teadustöö tulemusena sündinud raamatust „Faktitäius“ („Factfulness“) inspireeritud osalusküsimustik. Eesti sündimust, rännet ja tööhõivet puudutava osalusküsimustiku eesmärgiks oli testida arutelul osalejatega, kas ja kuivõrd peavad meie kultuuriruumis mõtlemislõksud paika ning mis takistavad inimestel nii Eestis kui mujal maailmas toimuvaid protsesse õigesti mõistmast.

"Mõtlemislõksud on mõjutatud nii meist endist kui ka sellest keskkonnast, mis meie ümber on. Oluline osa on ka meedial, sest uudiseid kuuleme ju ikka autoõnnetusest, mitte pereisast, kes turvaliselt Tallinnast Tartusse jõudis," kirjeldas mõtlemislõkse osalusarutelu moderaator Herman Kelomees.

Kuigi Hans Roslingu hüpoteesi kohaselt kipuvad inimesed keskmisest sagedamini negatiivselt mõtlema, tõestas arutelul osalenud seltskond, et on Eesti rahvastiku kohta käivate faktidega hästi kursis. Osalusarutelu „Eesti 2100 – kas 800 000 inimest on vähe või palju?“ kaasalööjatest enamik vastas õigesti, et Eestis on võrreldes Belgia, Soome ja Rootsiga kõige heldem vanemapuhkuse hüvitise määr ja pikkus. Samuti hindas enamik inimesi õigesti, et Eestis elamisloa alusel elavate väljaspoolt Euroopa Liitu pärit elanike keskmine töötasu on Eesti keskmisega võrreldes suurem.

Arvamusfestivali aruteluala „Eesti 2035“ keskendus Eesti tuleviku teemadele.

Kõige vähem vastati õigesti küsimusele selle kohta, mitme rahvuse esindajaid Eestis elab. Kui tegelikult elab Eestis umbes 180 eri rahvusest inimesi, siis pool vastajatest hindas, et eri rahvusi on veidi üle 100. Samuti pakkus pool vastajatest, et praegu sünnitusea lõppu jõudvatest naistest sooviksid enda perre tegelikult kolme või enamat last. Tegelikult sooviksid vähemalt kolme last üle 40% sünnitusea lõppu jõudvatest lastest. Võib järeldada, et osalejate kõige sagedasemaks mõtlemislõksuks olid üldistamisinstinkt, mis paneb meid nähtusi sarnaste tunnuste alusel kategoriseerima, ja sirgjooneinstinkt, mis paneb meid arvama, et asjad kulgevad sirgjooneliselt samas suunas.

Hans Rosling on tunnustatud Rootsi akadeemik, kes tõestas aastakümnete pikkuse teadustöö tulemusena, et inimestel on loomulik kalduvus arvata, et maailmas on asjad hullemad kui need tegelikult on. Seda ka sõltumata ametist või haridustasemest. Rosling sõnastas oma teoses „Faktitäius“ („Factfulness“) kümme mõtlemislõksu, mis moonutavad inimeste arusaama maailmast ja mõjutavad seda, kuidas inimesed ümbritsevat maailma tajuvad. Sellised mõttelõksud on näiteks lõheinstinkt, hirmuinstinkt ning süüinstinkt.

Sündimuse, rände ja tööhõive teemaline osalusküsimustik on osa #kuidasmekestame nimelisest kogukondlike arutelude sarjast, mis sai alguse eelmise aasta Arvamusfestivalist. Arutelusarja raames toimus eelmise aasta sügisel ja talvel 34 arutelu üle terve Eesti, kokku kogutud ettepanekutega on võimalik tutvuda veebilehel kestame.rahvaalgatus.ee. Lisaks on aruteluga seotult Paide Muusika-ja Teatrimajas avatud tunnustatud fotograaf Birgit Püve fotonäitus #kuidasmekestame, mis kujutab rahvastiku vähenemise ja vananemisega seotud muutusi Eesti inimeste argielus.

Arutelu saab teoks tänu projektile “Teadlikkuse suurendamine Eesti inimvara seisust ja ühisloome võimalikest lahendustest”, mille algatas Kultuuriministeerium koos Siseministeeriumiga ning mida kaasrahastavad Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Siseministeerium.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles