Laupäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Järva Teataja

Laupäevane Järva Teataja kirjutab:

* «Issakene! Appi, see ei ole võimalik! No see ei ole võimalik!» on Kersti Sarapuu esimesed sõnad, kui Järva Teataja talle neljapäeva pärastlõunal helistab ja teatab, et Paide linnavolikogu valis hetk tagasi ta Paide aukodanikuks. Olles veendunud, et kohalik leht pole alustanud rubriiki, kus tuntud inimestele «tüngakõnesid» tehakse, ütleb Sarapuu naerdes, et kuigi ta on poliitik ja jutt peaks hästi jooksma, siis pärast seda uudist on ta sõnatu. «No mis ma oskan öelda, ma pole kunagi midagi üksinda teinud. Mul on alati olnud hea meeskond. Ilma pere ja kaaslasteta ei saavuta midagi,» lausub ta.

* Eesti õigusbüroo jurist, Järvamaal inimesi nõustav Nastasja Musienko on seda meelt, et õigusnõustamisele tulekut karta ei tasu. Ametlike nõuete ignoreerimine, kõnedele mittevastamine, tähitud kirjade eest põgemine ei lahenda probleeme. Pigem muutuvad need ajapikku hullemaks. Paidest pärit, siin omal ajal slaavi gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud Nastasja Musienko on pannud tähele, et nõustamisele tulevatel inimestel on enim küsimusi võla- ja perekonnaõiguse kohta.

* Prokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistab 27aastast Mikk Merisalu tulirelva, relva helisummuti, lõhkeseadeldise ja lahingumoona ebaseaduslikus käitlemises ning tuttava mehe ähvardamises. Merisalust on viimastel aastatel meedias palju juttu olnud. Möödunud aasta märtsis mõisteti ta süüdi avaliku korra raskes rikkumises. Merisalu süütegu seisnes selles, et 2017. aasta uusaastaööl saabus ta Türil Kanarbiku hoone ette. Autost väljudes tulistas ta pumppüssist lasu õhku, sihtis hoone ees olnud inimesi, tegi nende suunas liikudes veel kaks lasku õhku ja ühe, mis tabas maja akent. Rohkem Merisalu paugutada ei jõdnud, sest kaks meest suutsid ta kahjutuks teha.

* Türi sööklas küpsetab kokk Ingrid Toming kolm korda nädalas varahommikuti kuuel pannil korraga tunni aja jooksul üle saja ülepannikoogi. Needsamad pannkoogid lähevad esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel müüki söökla letti ning Paide ja Türi Kalevi Konsumisse. Pannkoogitegu algab kell kuus hommikul. Selleks ajaks on kokk Ingrid Toming ja juhataja Mari Rikk mõlemad juba tunnikese tööl olnud. «Kes esimesena jõuab, paneb kohvivee üles. Teeme tassikese ja siis läheb kiire töö lahti,» ütles Rikk.

* Me ei teinud ju augustiputši päevil midagi erilist. Ainus kord, kus meid sündmuste keskmes vajati, ütles meie ülem, et mehed on väsinud ja me ei saa teletorni juurde minna,» ütleb 1991. aasta pöördelisi hetki meenutades Kabalas elava Allan Anniste (54), hing siiani kripeldamas. 1991. aasta 20. ja 21. augustil oli Allan Anniste 26aastane ja üks kaheksast esimesest eesti mehest, kes tärkava vabariigi kaitseks vabatahtlikuna laigulise välivormi selga tõmbas ning paljakäsi Tallinna kuumadele objektidele korda looma ja rünnakut plaanivate vene dessantväelaste vastu kaitsele asus.

* Eesti ja ka Järvamaa koolides on välisriigist tulnud õpilane, kes aastaks oma koduse keskkonna siinse vastu vahetab ja üheks õppeaastaks Eesti haridussüsteemi sukeldub, juba tuttav teema. Aastate jooksul on siinsetes koolides õppinud mitme Euroopa riigi noori, Järvamaale on tuldud ka suure lombi tagant. Türi ühisgümnaasiumis vahetusõpilane olnud Charlott Walkowiakile puges Eesti sedavõrd sügavale südamesse, et ta otsustas veel teisegi aasta Türi ühisgümnaasiumis õppida ja siin ka kooli lõpetada. «Eesti keeles!» ütleb Charlott kindlalt, kui küsida, kas ta eelistab suhelda oma emakeeles, inglise või hoopis eesti keeles.

* Lugemissõpru on juba mitu aastat rõõmustanud Raamatuvahetuse keskkond, kus on võimalik tasuta või väikese summa eest endale huvipakkuvaid raamatuid soetada. Kui praegu on enamik Raamatuvahetuse kasutajaid pärit Tallinnast või mõnest teisest suuremast linnast, siis nüüd on keskkonna meeskond võtnud nõuks jõuda ka väiksemate kohtade inimesteni.

* Järva vallas tegutsev RR suusaklubi on otsustanud proovida kätt uue alaga – teha suusatamise kõrval tutvust ka laskmisega. Juba on harjutamiseks soetatud esimesed püssidki. RR suusaklubi treener Raido Rohi ütles, et Lätis laagris käies on lapsed saanud mitu korda püssist laskmist proovida ja see on kõigile põnev tundunud. Nii on tasapisi küpsenud mõte suusa­tamise kõrval ka püssilaskmist harjutada.